Esperanto
Esperanto om ratud, tehtud meles rahvahidenkeskeine kel'. Sen alused oma sätud vl 1887 kümnevoččen radon jäl'ghe, tegii — varšavalaine Lüdvig Zamengof-sil'mlekar'.
Kelen reguliruindorganzacii om Esperanton Akademii juridižeta registracijata, sen nügüdläine adres om valitud sekretarin eländsija. Akademijan ühtnijoiden vasttused mändas elektronižes formas.
Leviganduz vajehta
Pagižijoiden lugu om üks'..koume millionad ristituid, se om kaikiš populärižemb ratud kirjankel' mail'mas. Voib löuta pagižijoid kaikedme mail'madme, läz 120 valdkundas, enamba kaiked Evropan maiš, Brazilijas, AÜV:oiš i Japonijas.
Esperanto om olmas mamankeleks, mugomiden kelenkandajiden lugu om üks'..kaks' tuhad, koumandes pol'ves erasti.
Äjiš maiš pästtas kirjoid kelel, i voib ostta niid ühtel saital. Läz 250 lugendlehtest i aiglehtest lähteltas mail'madme, internet-televizii radab.
Ümbrikirjutand vajehta
Ezmäine kirj om pästtud vl 1887, nimitase «Lingvo internacia. Antaŭparolo kaj plena lernolibro» (Rahvahidenkeskeine kel'. Ezisanad i täuz' openduzkirj). Kirjan lähtend lugese kelen sündundaks. Zamengof-tegijan Esperanto-psevdonim («Toivoi») kändihe kelen nimituseks teravas.
Kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. Siš om 28 kirjant: A, B, C, Ĉ, D, E, F, G, Ĝ, H, Ĥ, I, J, Ĵ, K, L, M, N, O, P, R, S, Ŝ, T, U, Ŭ, V, Z. Joga kirjam sättub ühtele kulundale vaiše.
Esperanto-kelen znamasižed erinijad pirdad oma toižiden ratud keliden pojavad. Ned oma opendusen koveritomuz kebnan grammatikan i varmdoiden ohjandimiden tagut, neitraližuz (ei ole kesksidoid konkretižhe valdkundha vai etnosha).
Vaihišt baziruiše indoevropižil kelil, om ottud romanižiš i germanižiš kelišpäi päpaloin, om rahvahidenkeskeižid sanoid grekan i latinan kelišpäi. Esperantos om velgsanoid slavižiš kelišpäi.
Keles om kaks' kändod (nominativ, akkuzativ -n-lopindanke), kaks' lugud (üks'lugu, äilugu), ei ole grammatižen sugun kategorijad.