Vikipedii

Ditrih Marlen

Tarbhaine lehtpol'
Anglijankel'ne tarbhaine lehtpol'

Marlen Ditrih (saks.: Marlene Dietrich), todesine nimi — Marija Magdalena Ditrih (saks.: Marie Magdalene Dietrich; sund. 27. tal'vku 1901, Šöneberg (Berlin), Germanii — kol. 6. semendku 1992, Pariž, Francii) oli germanine i amerikaine aktris da pajatai kontral'to-änenke.

Ditrih Marlen
saks.: Marlene Dietrich
Портрет
nimi sündundan jäl'ghe:

saks.: Marie Magdalene Dietrich

radmižen toižend:

киноактриса, певица, autobiograaf, эстрадная артистка, скрипачка, театральная актриса, актриса, телеактриса, vastupanuvõitleja

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

sündundan sijaduz:

Rote Insel[d], Schöneberg[d], Preisi kuningriik[d], Germanijan imperii

valdkund:

 Germanijan imperii
 Weimari vabariik[d]
 Kolmas Riik[d]
 Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad[10]
 Saksa Riik[d]

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

kolendan sijaduz:

Pariisi 8. ringkond[d], Pariž, Francii[1]

tat:

Louis Erich Otto Dietrich[d]

mam:

Wilhelmina Elisabeth Joséphine Felsing[d]

avtograf:

sait:

marlene.com

 Ditrih Marlen VikiAitas

Aktris sai AÜV:oiden rahvahanikust vl 1939, ühtni sodakoncertoihe Toižen mail'man sodan aigan. Edesti rolid anglijan i saksan kelil, Ditrihan kinokar'jer jätkustui 1920−1980-nzil vozil. Om mahapandud Berlinas.

Elon aigan völ aktris kändihe legendarižeks, sädi naižen üht kaikiš vigatomembiš mel'kuvišpäi kinos, valatoiti lujas modad, stilid, naižiden tundet.

Valitud fil'mografii

vajehta
  • «Mehed oma mugomad» (1922) — Katrin
  • «Armastusen tragedii» (1923) — Lüsi
  • «Ristit matkas» (1923) — laukanpidajan tütär
  • «Hüpke eloho» (1924) — neižne kül'bendrandal
  • «Manon Lesko» (1926) — Mišlena
  • «Taivazma angel» (1930) — Lola-Lola
  • «Marok» (1930) — Emi Džolli
  • «Vaugedhibusine Venera» (1932) — Helen Faradei
  • «Šanhain ekspress» (1932) — Magdalen / Lili Šanhai
  • «Pajo pajoišpäi» (1933) — Lili Kžepanek
  • «Diavol om naine» (1935) — Končita Peres
  • «Himotiž» (1936) — Madelen de Büpre
  • «Scenan varu» (1950) — Šarlott Invud
  • «Ei ole manted taivhadme» (1951) — Monika Tisdeil
  • «Mainitadud rančo» (1951) — Olter Kin
  • «Ümbri mirus kahesakümnes päiväs» (1956) — salonan emäg
  • «Monte Karlo» (1957) — Marija de Krevesje
  • «Väritusen todištai» (1957) — Kristina Hel'm / Voul
  • «Pahuden vahvištotuzznam» (1957) — Tana
  • «Nürnbergan process» (1961) — Berthol't-emänd
  • «Must reboi. Adol'f Gitleran tozine istorii» (1962) — diktor
  • «Čomakulu žigolo, rauk žigolo» (1978) — Fon Zemering-baroness

Homaičendad

vajehta
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 Deutsche Nationalbibliothek Record #118525565 // Integrated Authority File — 2012—2016.
  2. ↑ 2,0 2,1 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  3. ↑ 3,0 3,1 SNAC — 2010.
  4. ↑ 4,0 4,1 Internet Broadway Database — 2000.
  5. ↑ 5,0 5,1 Find a Grave — 1996.
  6. ↑ 6,0 6,1 Discogs — 2000.
  7. ↑ 7,0 7,1 Babelio — 2007.
  8. ↑ 8,0 8,1 filmportal.de — 2005.
  9. ↑ 9,0 9,1 Brockhaus Enzyklopädie
  10. ↑ Marlene Dietrich Returns To Become Citizen of U. S. / J. Kahn — Manhattan: New York Times Company, A. G. Sulzberger, 1938. — P. 5. — ISSN 0362-4331; 1553-8095; 1542-667X
  11. ↑ GeneaStar
Ditrih Marlen Vikiaitas


  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.
Om sadud "https://vep.wikipedia.org/w/index.php?title=Ditrih_Marlen&oldid=156652"