Darmštadtii (Dsdarmstadtium latinan kelel) om 110nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kümnendes gruppas, tabluden seičemendes periodas.

Darmštadtii
110
2
16
32
32
18
8
2
Ds
(281)
Darmštadtii

Ühthine ümbrikirjutand vajehta

Ei ole darmštadtijad londuses. Se om transaktinoidine ratud element. Germanižiden fizikantedomehiden grupp Jügedoiden ioniden Institutaspäi (Darmštadt) avaiži darmštadtijan vl 1994. Vspäi 2003 element nimitase necen lidnan mödhe.

Element sädase hahktinaspäi i nikelišpäi, vai plutonijaspäi i rikišpäi, mugažo kopernicijan α-čihodamižes.

Fizižed ičendad vajehta

Darmštadtii om radioaktivine päličmänendmetall.

Atommass — 281. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 34,8 g/sm³ (ezimeletaden).

Vodele 2013 kaik om kahesa avaitud izotopad 269..271, 273, 277, 279..281 atommassanke, i niiden kaks' izomärad. Kaikiš hätkemban darmštadtii-281-izotopan pol'čihodamižen pord om 9,6 sekundad. Izotopad kändasoiš hassijaks α-čihodamižen jäl'ghe, 279..281-izotopad sätas erazvuiččid südäitukuid päpaloin.

Irdkosketused vajehta