Arabiž-izrailine rida
Arabiž-izrailine rida om jätkustui vastustuz arabialaižiden (AVÜ:n) i sionizman likundan (Izrailin) keskes.
Istorii
vajehtaZavodihe 19. voz'sadan lopus evrejalaižiden borcuindaspäi sädamha ičeze valdkundad. Vl 1948 Izrailin i Palestinan olendan aluz om pandud, no araban mail'man valdkundad pučtas Izrailin täudes tundištamižespäi tähäsai päiči Egiptad (vn 1979 kožundkirjutez) i Jordanijad (vn 1994 kožundkirjutez).
Palestiniž-izrailine rida om regionaližeks. Etnosankeskeižen konfliktan vägi lujeneb erazvuiččen uskon taguiči (judaizm i islam), mail'man Suriden valdkundoiden valatoitandaspäi.
Problemad
vajehtaRidan päproblemad: Jerusaliman jagund, pagenijad mehed (evrejalaižed araban maišpäi i arabialaižed Palestinaspäi), uziden eländpunktoiden leviganduz.
Äiluguižed sodad da incidentad, terroran aktad kaimdas Izrailin šingotest. Kaik läz 55 tuhad sodamehid pölištuiba konfliktan aigan.
Ridan aigtegod
vajehtaZnamasižiden aigtegoiden nimikirjutez:
- Arabiž-izrailine soda (1948−1949)
- Kuz'päiväline soda (1967)
- Soda vägitomudennoks (1967−1970)
- Kemp Devidan kožmused (1978)
- Ezmäine Intifada (1987−1991)
- Oslon kožmused (1993) i Palestinan rahvahaližen administracijan sädand (1994)
- Araban kožmuseline iniciativ (2002)
- Al' Aksan Intifada (2000−2004).
Homaičendad
vajehta
Arabiž-izrailine rida Vikiaitas |