Vik (kazmusen erik)

Vik
Vik
Vik
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Änikkazmused (Magnoliophyta)
Klass: Kaksidülehtesižed (Dicotyledones)
Kund: Bobänikoižed (Fabales)
Sugukund: Bobanvuiččed (Fabaceae)
Heim: Vik (heim) (Vicia)
Erik: Vik
Latinankel'ne nimi
Vicia sativa L. (1753)


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 26355
NCBI 3908
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Vik (latin.: Vicia sativa) om üks'vozne vai kaks'vozne heinäsine kazmuz Bobanvuiččed-sugukundaspäi. Se om Vik-heimon tipine erik.

Londuseline areal om Evrop, Keskuzazii, Lähine Päivnouzmma i Kavkaz, Pohjoine Afrik.

Ümbrikirjutand vajehta

Kazmuz oleskeleb 20..80 sm kortte. Seikh voib olda püštoiged vai libui, sarakoičese vai ei. Lehtesed mülütadas 3..8 parad i lopišoiš tabadandragoil.

Vik änikoičeb semendkus-heinkus, andab ploduid kezakuspäi. Änikod kazdas lehtesiden kaimloiš üksin vai paral, 20..26 mm surtte. Änikon muju om ruskedvauvhaiž-lilaine. Plod om burvauvhad bobad-paugud 6 santimetrhasai pitte. Šurunvuiččed semned oma erazvuiččed mujul, 3..5 mm surtte, 4..10 sement paugus.

Kävutand vajehta

Semetas sötekazmuseks i äikerdoičemha (samha semnid). Siderat. Mezjäižed keratas sel'ktad met vikan nituišpäi. Neolitan ristitud kävutihe vikan heinäd sömäks.

Heinän sur' lugumär om toksine erasile kabjživatoile, voib kucta umbaidust, kohtukaz lehm voib tactä poigašt, ka tariž ližata toižid heinid sötkehe.

Alaerikod vajehta

Lugetas nell' alaerikod:

  • Vicia sativa subsp. cordata
  • Vicia sativa subsp. nigra — kaidlehtesine vik
  • Vicia sativa subsp. sativa
  • Vicia sativa subsp. segetalis (erasti mülütadas nigra-alaerikho)

Homaičendad vajehta