Vauged raid
Vauged raid
Vauged raid kevädel
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Änikkazmused (Magnoliophyta)
Klass: Kaksidülehtesižed (Dicotyledones)
Kund: Mal'pigiiänikoižed (Malpighiales)
Sugukund: Raidaižed (Salicaceae)
Heim: Raid (Salix)
Erik: Vauged raid
Latinankel'ne nimi
Sálix álba L., 1753
Areal
Image
     Eziauguine leviganduz
Izoliruidud populäcii
Todud i naturalizuidud


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 565478
NCBI 75704

Vauged raid (latin.: Salix alba) om lehtezpu vai penzaz, Raid-heimon tipine erik. Mülütadas Raidaižed-sugukundha.

Leviganduz

vajehta

Areal om Evrop päiči Edahaižes Pohjoižes, Päivlaskmaine Sibir', Kazahstanan pohjoine. Pu om naturalizuidud Pohjoižamerikas.

Vauktan raidan penzhad da pud kazdas vugonkoil, jogiden, kaivoiden, uitoiden i toižiden vezištoiden randoil, padoseinil, pudotesil, pautkil, teveril i eländpunktoiš. Kazmusen žomad vedadas pidust' jogiden randoid erasti äi kilometrid. Kazvab mägiden pautkil 2000 m ü.m.t. korktushesai.

Ümbrikirjutand

vajehta

Pu voib kätas penzhaks čapatesen jäl'ghe. Kazmuz om 20..30 metrhasai kortte. Tüvi om üks'jäine vai severz'-se tüvid 3 metrhasai diametras ühtes. Kul'turine vauged raid eläb sada vot, mectub ištutandan tahoiš. Eläb lidnoiden arvoimižiš hüvin. Kazmuz om päivännavedii, pakaiženvastaine. Navedib luhtoiden nepsoid letkesižid mahusid, no eile lujid mahusen tarbhaičendoid.

Änikoičeb lambhaižil 3..5 sm pitte, aigaline medenkandai kazmuz. Äikerdoičese semnil londuses. Semned oleldas küpsad semendkus-kezakus, no niiden idämižmahtuz kadob teravas, i äikerdoitas kul'turkazmusid vegetativižikš kebnas — čokvezoil, langenuzid jurdunuzil barboil. Täuz'kaznuden kazmusen jurišt andab vezoid harvoin.

Alaerikod i dekorativižed formad

vajehta
Alaerikod
  • Salix alba subsp. alba
  • Salix alba subsp. caerulea. Lehtesed oma sivivauvhan polhe.
  • Salix alba subsp. vitellina. Vezoiden muju om pakuine.
Erased dekorativižed formad
  • f. argentea = f. regalis = 'Sericea' = 'Splendens' = var. sericea. Lehtesiden molembad poled oma hobedakahad.
  • 'Liempde' — kronan form om konine, pu 30 metrhasai kortte om 10..12 m diametral.
  • 'Ovalis' — lehtesed oma ellipsan polhe.
  • 'Pendula' — kronan oksiden barbad oma oigetud maha.

Homaičendad

vajehta