Valensii (isp.: Valencia [baˈlenθja], valensijan pagin: València [vaˈlensja]) om Ispanijan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe. Sijadase sen suvipäivnouzmaižel randal. Om ühtennimižen agjan i avtonomižen ühthižkundan administrativižeks keskuseks da palaks. Lidnan port Keskmeren randal om kaikiš järedambišpäi valdkundas.

Valensii
Valencia
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Ispanii
Eläjiden lugu (2023) 807,693 ristitud
Pind 134,65 km²
Valensii Valencia
Pämez' Maria Hose Katala
(kezaku 2023—,
María José Catalá)
Telefonkod +34−96
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Lidnan 19 rajonad (barrio:d)

Istorii

vajehta

Ende grekalaižiden i karfagenalaižiden žilod oliba lidnan territorijal. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud rimalaižil vodel 138 edel meiden erad. Luzitanad paniba sidä mantazole 1. voz'sadal EME, no udessündutihe lidnad rimalaižen Decim Junii Brut Kallaik-konsulan ohjastusen al, hän nimiti lidnad Valencii (latin.: Valentia «vägi», «vahvuz», «hüvä znam»).

Vll 714−1094 i 1102−1238 islamanuskojad mavrad ohjastiba lidnal. 15.-16. voz'sadal Valensii oli torguindan järedaks keskuseks, vedihe šuukad, tekstilid i keramikad eksportaks Evropha. Rahvahanikoiden sodan aigan (1936−1939) lidn oli Ispanijan Tazovaldkundan tobmuden sijaduseks, pordaigaližeks pälidnaks.

Valensii šingotase järedal meriportal, Ford-avtoiden ühthekeradamižel, turizmal i sauvondal. Radnikoiden viž kudendest om ottud holitišiden sferha, sidä kesken openduz, tedo, medii, mod, čomamahtod, turizman holitiž. Ispanijan üks' birž nelläspäi radab lidnas, Bolsa de Valencia. Kazvatadas citruskul'turoid. Vl 2011 lidnaglomeracijan kogosüdäiprodukt oli US$52,7 mlrd ekvivalentas (US$28,141 ühtele hengele).

Geografijan andmused

vajehta

Lidn sijadase Keskmeren randal, 15 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Turii-jogi (isp.: Río Turia) lankteb merhe läz lidnad.

Klimat om subtropine Keskmeren kuivahk, päivoikaz vodes läbi. Voden keskmäine lämuz om +18,6 C°, kezakun-sügüz'kun +23,1..+26,2 C°, tal'vkun-uhokun +12,2..+12,9 C°. Ekstremumad oma −1,6 C° (viluku) i +43,0 C° (eloku). Voib panda halad tal'vkus-uhokus. Paneb sadegid 458 mm vodes, enamba sügüz'kus-redukus (63..72 mm kus), vähemba heinkus-elokus (21 mm pordos).

Eläjad

vajehta

Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 798 033 ristitud. Kaik 798 538 eläjad oli lidnas vl 2018. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz 1,6 mln ristituid elädas kaikes lidnaglomeracijas (2021).

Edeline lidnan pämez' (isp.: Alcalde) om Žoan Ribo (Joan Ribó, kezaku 2015 — kezaku 2023).

Transport

vajehta

Avtobusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Kombiniruidud tramvai-metrosistem om avaitud vl 1988 (ühesa jonod, kaik om 138 stancijad / 35 manalašt, kaik om 156 km raudted / 27 km tonneliš). Velosipedoiden kortoman verk om šingotadud (250 stancijad vl 2012).

Rahvahidenkeskeine civiline Valensijan lendimport[1] (VLC / LEVC, 7,7 mln passažiroid vl 2018) sijadase kahesas kilometras päivlaskmha lidnan keskuzpalaspäi Manises-ezilidnas. Tehtas reisid Evropan äjihe lidnoihe, Afrikan lähižihe maihe i Egiptha, Ispanijan surihe lidnoihe.

Homaičendad

vajehta
  1. Valensijan rahvahidenkeskeižen lendimportan sait (aeropuerto-valencia.com). (isp.) (angl.)

Irdkosketused

vajehta