Vikipedii

Tjuring Alan

Tarbhaine lehtpol'
Anglijankel'ne tarbhaine lehtpol'

Alan Metison Tjuring (angl.: Alan Mathison Turing [ˈtjʊərɪŋ]; sünd. 23. kezaku 1912, London, Sur' Britanii — kol. 7. kezaku 1954, Uilmslou-lidn, Češir-grafkund, Anglii, Sur' Britanii) oli britanine (anglijalaine) matematikantedomez', logikantedai i kriptograf. Valatoiti informatikan i ratud intellektan šingotest.

Tjuring Alan
angl.: Alan Mathison Turing
Alan Tjuringan fotokuva 1930-nzil vozil
Alan Tjuringan fotokuva 1930-nzil vozil
nimi sündundan jäl'ghe:

angl.: Alan Mathison Turing

radmižen toižend:

informaatik, cryptographer

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

sündundan sijaduz:

Maida Vale[d], Westminster[d], Suur-London[d], London[d], Anglii, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik[d][11]

valdkund:

 Sur' Britanii

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

kolendan sijaduz:

Wilmslow[d], Cheshire East[d], Cheshire[d], Anglii, Sur' Britanii[1]

tat:

Julius Mathison Turing[d][1]

mam:

Ethel Sara Stoney[d][1]

avtograf:

sait:

turingarchive.org

 Tjuring Alan VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Biografii

vajehta

Alan Tjuring oli sündnu Julius Metison Tjuring-radnikoičijan amuižes šotlandižes roduspäi i hänen irlandijalaižen Sara Etel'-akan pereheze. Sara kandoi Alanad, konz kanz sirdi indižes Čhatrapur-lidnudespäi Londonha. Džon-veik oli Alanal. Šerbornan privatine škol openzi süvin vaiše gumanitarižid tedoid, i priha eci matematižid tedoid iče. Alan openui Kembridžan Kunigazližes kolledžas vll 1931−1934.

Tedomez' tariči «Tjuringan lugim»-modelid vl 1936, se om kuti abstraktine kompjuter ühthižiden metoiden täht, abuti formalizuida algoritm-tärtust. Sen idei oli lugii kaikid voimuzid mašin, tegii kaikiden toižiden mašinoiden funkcijoid ladluz. Toižen mail'man sodan aigan Alan Tjuring radoi vihalaižiden kodoiden dešifruindan gruppas. Sodan aigan i sen jäl'ghe tedomez' ühtni ezmäižiden kompjuteroiden sädamižhe, ned oliba sured. Vl 1950 sädi empirišt Tjuringan testad arvostamha kompjuteran ratud intellektad. Vl 1951 ezmäine kompjutermuzik om änetadud diskaks, se oli generiruidud Mančesteran laboratorijan Tjuringan kompjuteral.

Vl 1941 tedomez' tegi taričendad Džoan Klarkale, no pučihe naindaspäi. Tjuring praktikui sugukosketusid mužikoidenke, oli ustavzoittud necen tagut, koli lapsetoman ičetravindaspäi. Navedi hečkud, jokseli marafonan distancijad külätahondas hüvin.

Homaičendad

vajehta
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Hodges A. Alan Turing (Unwin paperbacks 2015) — Unwin Paperbacks, 1985. — ISBN 978-0-04-510060-6
  2. ↑ 2,0 2,1 Person Profile // Internet Movie Database — 1990.
  3. ↑ 3,0 3,1 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  4. ↑ 4,0 4,1 MacTutor History of Mathematics archive — 1994.
  5. ↑ 5,0 5,1 SNAC — 2010.
  6. ↑ 6,0 6,1 Find a Grave — 1996.
  7. ↑ 7,0 7,1 Lundy D. R. The Peerage
  8. ↑ 8,0 8,1 Brockhaus Enzyklopädie
  9. ↑ 9,0 9,1 Gran Enciclopèdia Catalana — Grup Enciclopèdia, 1968.
  10. ↑ 10,0 10,1 GeneaStar
  11. ↑ http://www.telegraph.co.uk/technology/news/9314910/Britain-still-owes-Alan-Turing-a-debt.html
  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.
Om sadud "https://vep.wikipedia.org/w/index.php?title=Tjuring_Alan&oldid=162118"