Tank (libui angl.: tank-sanaspäi «lahan'») om somustoittud toramašin, ujelimil paksumba kaiked, juraižimidenke i ližatud pul'kanloiazegištonke päpaloin, kudamb om sijatud punondčuhunduses täudenke käraudusenke tobjimalaz, kävutase amblusen täht metho oiktan mödhe päazjan[1].

Nügüd'aigaižen tankan elementad, järgeline komponuind:
1: Ujelimed. 2: Päine juraižim. 3: Ujelimiden katused. 4: Savunheitajad. 5: Zenitjuraižim. 6: Likutimen katuz. 7: Käsknikan parangod. 8: Koaksialine juraižim. 9: Kon'ak somuz. 10: Korpusjuraižim.

Mez'kund om tankas, mülütab kaht..kut tankistad. Heiden radnikused oma käsknik, juraižimen vedai (hän-žo varakäsknik), vedai-mehanikanradnik, täutai mez', radist, pul'kanloinik. Venämas om kel'tud naižile olda tankistoil ülitajiden normad jügedoiden šlibakoiden tagut.

Tank om paremb mi toižed toramašinad, sikš miše om kaitud hüvin i voib sirta lämoid avaros saumas teravas punondčuhundusen olendan tagut. Kävutase sodafrontan läbirebitesen päpaloin, mugažo pid'oitelemha jaugvägid, tankanvastaižiš operacijoiš. No tank om kebn met lendimen-murendajan täht. Ahthiš arvoimižiš (lidn, mägitahond) se tehnik voib toratas motorizuidud jaugvägenke vaiše.

Klassifikacii

vajehta

Klassificiruidas tankoid nenidme parametroidme:

  • massan mödhe: pened, kebnad, keskmäižed, jüžmakod, üläjüžmakod;
  • kävutandan mödhe:
    • nügüd'aigaižed: pävägiden, röunparametroiden, specialižed (inzenerižed, deminiruindan, sildanpanijad);
    • istorižed: lujetud amblusenedhudenke, murendajad, pid'oitelendan, läbirebitesen, tedištelendan, varatoitandan, kaimdandan, ohjandusen, himižed;
  • sodavägiden mödhe: artillerijan, jaugvägiden, kavalerijan, himižiden vägiden;
  • likutimen mahtusen mödhe: kezroil, ujelimil kezroil, il'mpolusel.

Kacu mugažo

vajehta

Homaičendad

vajehta
  1. Танк. //Военный энциклопедический словарь (encyclopedia.mil.ru). (ven.)


  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.