Solženicin Aleksandr

Aleksandr Isajevič Solženicin (ven.: Александр Исаевич Солженицын; sünd. 11. tal'vku 1918, Kislovodsk, Terekan agj, Venäman NFST — kol. 3. eloku 2008, Moskv, Venäma) oli venämalaine prozan kirjutai, dissident da antikommunist. Toižen mail'man sodan ühtnii. Literaturižen Nobelän premijan laureat (1970). Venäman Tedoakademijan ühtnii Istoriž-filologižiden tedoiden palakundas (1997).

Solženicin Aleksandr
Aleksandr Solženicin vn 1974 uhokus
Aleksandr Solženicin vn 1974 uhokus
radmižen toižend:

kirjutai, istorik, romaanikirjanik, scentarist, näitekirjanik, runokirjutai, avaliku elu tegelane, prosaist, publitsist, kooliõpetaja, sõjaväelane, militant, kirjutai

sündundan dat:

11. tal'vku 1918(1918-12-11)[1][2][3][4][5][6][7][8][9][10][11]

sündundan sijaduz:

Kislovodsk, Nõukogude Venemaa[d][1]

valdkund:

Flag of the Russian Soviet Federative Socialist Republic (1918–1937).svg Nõukogude Venemaa[d]
Flag of the Soviet Union.svg Nevondkundaližiden Socialistižiden Tazovaldkundoiden Ühtištuz
Flag of Russia.svg Venäma

kolendan dat:

3. eloku 2008(2008-08-03)[12][1][2][3][4][5][6][7][8][9][10][11] (89 vot)

kolendan sijaduz:

Moskv, Venäma[1]

avtograf:

Aleksandr Solzhenitsyn signature.svg

sait:

solzhenitsyn.ru

Commons-logo.svg Solženicin Aleksandr VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde
Aleksandr Solženicin praznuites 80-vottušt jubilejad Moskvas, vn 1998 tal'vku.

Kirjutai sai tetabut čomamahtoližen literaturan sädusil, kosketi teravid kundaliž-politižid küzundoid niiš. Solženicin tegi čomamahtoliž-publicistižid sädusid mugažo 19.-20. voz'sadoiden Venäman istorijas.

Valitud sädusedRedigeeri

Istorijan tedoidused
Romanad
  • «Ezmäižes kehkrudes» (1955−1958, 1964, 1968, В круге первом)
  • «Rusked kezr» (om pästtud paloil vll 1971, 1985, 1989 i 1991, Красное колесо)
Starinad da sanutesed

HomaičendadRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Saksamaa Rahvusraamatukogu, Berliini Riigiraamatukogu, Bavarian State Library et al. Record #118642464 // Integrated Authority File — 2012—2016.
  2. 2,0 2,1 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых дадзеных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  3. 3,0 3,1 SNAC — 2010.
  4. 4,0 4,1 Find a Grave — 1995.
  5. 5,0 5,1 filmportal.de — 2005.
  6. 6,0 6,1 Brockhaus Enzyklopädie
  7. 7,0 7,1 Gran Enciclopèdia CatalanaGrup Enciclopèdia Catalana, 1968.
  8. 8,0 8,1 Babelio — 2007.
  9. 9,0 9,1 BeWeB
  10. 10,0 10,1 The Fine Art Archive — 2003.
  11. 11,0 11,1 Munzinger Personen
  12. http://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2008/08/03/AR2008080301249.html?hpid=moreheadlines

IrdkosketusedRedigeeri