Avaita pämenü
Rubidii ampulas.
37
0
0
1
8
18
8
2
Rb
85,4678
Rubidii

Rubidii (Rbrubidium latinan kelel) om 37nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühtendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — ühtenden gruppan päalagruppas), tabluden videndes periodas.

Germanijalaižed himikad Robert Vilhel'm Bunzen da Gustav Robert R. Kirhhof avaižiba rubidijan spektraližen analizan abul vl 1861, nimitihe spektran jonoiden tobjan mujun mödhe (latin.: rubidus «rusked», «muzarusked»).

Element om levitadud londuses keskmäras. Mineralad rubidijan lujetud koncentracijanke (0,2 procenthasai): lepidolit, cinnval'dit, pollucit i amazonit. Om neniden mineraloiden löudmižsijid Saksanmas, Čehijas, Slovakijas, Turkmenijas, Namibijas i Zimbabves.

Fizižed ičendadRedaktiruida

Rubidii om pehmed hobedaižvauged muglmetall. Ei voi löuta sidä londuses puhthas i koncentriruidud olendas. Sadas litijanke ühtes tobjimalaz. Rubidii om vägev katalizator, paramagnetik.

Atommass — 85,4678. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 1,532 g/sm³. Suladandlämuz — 312,45 K (39,3 C°). Kehundlämuz — 961 K (688 C°).

Londuseline rubidii kogoneb kahtes izotopaspäi: 85Rb (72,2%) i 87Rb (27,8%). 87Rb om radioaktivine vähän, pol'čihodamižen pord — 49,23 mlrd vot. Sen ližaks, saihe 30 ratud izotopad 71..102 atommassanke i 16 izomerad.

KävutandRedaktiruida

Kävutadas rubidijad specialižes optikas, elektronikas, medicinan ladimiš, sterilizacijan täht. Om tarbhaine katalizatoraks kivivoin ümbriradmižen aigan. Rubidijan purud kävutasoiš lazeraks. Ühtnendoiden otand kävutamižhe om levitadud.

IrdkosketusedRedaktiruida