Kripton (Krkrypton latinan kelel) om 36nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan päalagruppas), tabluden nelländes periodas.

Kolb puhthanke kriptonanke
36
0
0
0
8
18
8
2
Kr
83,798
Kripton
Kriptonan spektr

Ühthine ümbrikirjutand vajehta

Element om harv londuses. Man atmosferan il'man 1 m³ mülütab 1,14 sm³ kriptonad.

Anglijalaine Uil'jam Ramzei-himik avaiži kriptonan il'mas vl 1898. Nimituz libub grekan kelen κρυπτός-sanaspäi «peittud».

Biologine rol' ei ole löutud. Eile toksižust. Korged koncentracii kucub asfiksijad, 3,5 atm painudel kožui anestezijan abutuseks.

Fizižed ičendad vajehta

Kripton om inertine üks'atomine gaz mujuta, maguta da hajuta. Diamagnetik. Kovan substancijan kristalline segluz om kubine tahkkeskustoittud.

Atommass — 83,798. Ninevuz: gaz (normaližiš arvoimižiš) — 3,745 kg/m³, nozoluz (−153 C°) — 2,413 g/sm³, kova (0 K) — 3,1 g/sm³. Suladandlämuz — 115,78 K (−157,37 C°). Kehundlämuz — 119,93 K (−153,41 C°).

Londuseline kripton kogoneb kudes stabiližes izotopaspäi: 78Kr (0,35%, T½ = 9,2 × 1021 vot), 80Kr (2,28%), 82Kr (11,58%), 83Kr (11,49%), 84Kr (57,00%) i 86Kr (17,30%). Ližaks tetas 27 radioaktivižes izotopas 69..77, 79, 81, 85, 87..101 atommassanke i niiden 10 izomäras, kaikiš hätkemb čihodai om 81Kr 229 tuhad vozid pol'čihodamižen pordonke.

Kävutand vajehta

Ottas kävutamižhe lampoiš kaičemha spiralid, fotokuviš tehmaha fotod korktanke vauktanke mujunke i lujanke tarkoiktusenke pigudel. Tehtas lämoitorvuzid ozutamha irdaližid logotipid. Kävutadas ftoranke lazeraks. Erasti täuttas gazal iknoiden keskustoid lämuzizoläcijan täht. Kripton-85 (T½=11 vot) säse uranan i plutonijan čihodamižes, löutas niiden kävutandan sijid kriptonan koncentracijan mödhe il'mas.

Kripton maksoi 0,4..0,65 US$ litras (atmosferine painuz) vl 2017, kal'hemb mi argon läz sadaha kerdha.

Homaičendad vajehta


Irdkosketused vajehta