Kuha
| Järgeline kuha | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Pütud Kipral järgeline kuha, 2007 | ||||||||||||||
| Tedoklassifikacii | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Latinankel'ne nimi | ||||||||||||||
| Sander lucioperca (Linnaeus, 1758) | ||||||||||||||
|
Järgeline kuha (latin.: Sander lucioperca) om reskveden pal'csuugaine kala Ahvenaižed-sugukundaspäi.
Leviganduz vajehta
Kuha eläb Azijan i Päivnouzmaižen Evropan reskvezištoiš, om levitadud niiš avaros. Voib löuta Baltijan meren, Mustmeren, Azovmeren i Kaspijan meren basseinoiden jogiš i niiden meriden tarhoiš reskvedenke, Issik-Kul'- i Balhaš-järviš, toižiš järviš mugažo. Arvokaz püduzkala i sportmectusen objekt, ka püdo om röunatud erasiš-se maiš.
Järgeline kuha mujab lujas suspenzijoiden olendad i hapanikan doläd vedes, ka ei olele sodunuziš vezištoiš.
Ümbrikirjutand vajehta
Täuz'kaznu kuha om sur' kala, voib püta eričuid ühten metran pitte da sen enamba, 10..15 kilogrammhasai vedutte. Kaik om 80..97 somusenpalašt lateraližes pirdas. Sel'g i pän üläh oma hahkad vihandan polhe, pök om vauged. Kül'gil om 8..12 lühüdad levedad poikpolišt šoidud burmustan mujun. Parakahad i händanalaine suugad oma hahkpakuižed, sel'gsuugal i händal om pimedoiden läipiden rivid pal'cluiden keskes.
Kalan harakterine pird om sured orahambhad löugluiš. Ned orahambhad oma järedamb ižačuil, mi emäčuil.
Söte i elonlad vajehta
Järgeline kuha om lihansöi kala. Söb penembid kaloid, nored eričud södas veden sel'grodatomid. Kaidad kalad om sömižen aluz kuhiden kaidan kerusen tagut, ned oma štorpižed, peskarid, ukleik, tül'k. Kävutadas niid-žo kaloid eläbaks harjoitišeks püdon aigan.
Kuha om seižui kala erazvuiččid läžundoid vaste. Lämän voz'aigan ujub kaks'..viž metrad süvüzil. Voib olda aktivižen öl i päiväl. Tegeb londoid peitsijaspäi päpaloin.
Homaičendad vajehta
| Kuha Vikiaitas |