Johannesburg (mugažo kirjutadas anglijan kelel i afrikaans, angline virkand: [dʒoʊˈhænɪsbɜrɡ], afrikaans [joˈhɑnəsbʏrx], zul.: eGoli [ɛˈɡɔːli], kos.: iRhawutini) om Suviafrikan Tazovaldkundan kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Gauteng-provincijan administrativižeks keskuseks da palaks.

Johannesburg (veps., angl. i afr.)
iGoli (zul.)
iRhawutini (kos.)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Suviafrikan Tazovaldkund
Eläjiden lugu (2023) 5,635,000 ristitud
Pind 1,642,6 km²
Johannesburg (veps., angl. i afr.) iGoli (zul.) iRhawutini (kos.)
Pämez' Dada Morero
(eloku 2024—)
Telefonkod +27-(0)10, -(0)11
Aigvö UTC+2

Suližed lühüdad nimed: Jozi, Joburg, Jo'burg, The City of Gold («kuldan lidn»).

Istorii

vajehta

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1886 kuldsäruläžundan i kuldan samižen tahondas. Pätihe sauda lidnad haotižen pertišton sijas, i lidn om nimitadud ezmäižiden Johan Rissik- i Johan Jubert-arhitektoriden nimiden mödhe. Äi irdoid oma nimitadud enččiden kaivusiden mödhe tähäsai.

Suviafrikan Tazovaldkundan Konstitucine Käskuzkund sijadase Johannesburgas. Vl 2010 lidn vastsi Mail'man futbolčempionatan vändoid ühesan lidnan keskes. Azjaline Hillbrou-keskuzrajon om okaidud vaugedverižen vähembusen tobmuden lopindan jäl'ghe, azjaline elo sirdi Sendton-rajonha. Vspäi 2002 enččiden radnikžiloiden suvipäivlaskmaine Soueto-rajon mülüb lidnha.

Johannesburg šingotase terasen i cementan tehmižel. Valdkundan kaivuztegimišton kompanijoiden päfaterad i fondbirž sijadasoiš lidnas, kuldan da diamantoiden torguind mäneb täs mugažo.

Geografijan andmused

vajehta

Lidn sijadase valdkundan pohjoižpäivnouzmas, Korged Veld-mägitazangištol, 1753 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om subtropine kaks'sezonine korktoiden mägiden, päivoikaz vodes läbi. Voden keskmäine lämuz om +15,5 C°, redukun-keväz'kun +17,1..+19,5 C°, semendkun-elokun +9,6..+12,6 C°. Ekstremumad oma −8,2 C° (kezaku) i +41,4 C° (viluku). Paneb sadegid 713 mm vodes, enamba kül'mkus-vilukus (105..125 mm kus), kuiv sezon oleskeleb semendkus-elokus (32 mm pordos).

Eläjad

vajehta

Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 4 434 827 ristitud, kaiken lidnaglomeracijan — läz 8 mln ristituid (Pretorii-pälidnanke).

UNESCO:n Mail'man jäl'gusen Ristitkundan kätte-muštnik (474 km²) zavodiše 25 km lodeheze lidnaspäi löutud 30 karas ristitun ezitatoiden jändusidenke (2,3 mln vodhesai).

Irdkosketused

vajehta