Hlor

Hlor (Cl — chlorum latinan kelel) om 17nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om seičemendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — seičemenden gruppan päalagruppas), tabluden koumandes periodas.

Hlor ampulas

17	0 0 0 0 7 8 2
Cl 35,4527
Hlor

Hloran nägui spektr

Ühthine ümbrikirjutand

Element om lujas aktivine himižikš. Mülütadas hlorad galogenihe, se om kaikiš enamb levitadud galogen Man kores. Löutas enamba valdmeren vedes (19 grammad litras).

Vl 1774 ročilaine Karl Vil'hel'm Šeele-himik sai puhtast hlorad ezmäižen kerdan. Elementan nimi libub grekan kelen χλωρός-sanaspäi «vihand».

Hlor-gaz om toksine i upehtoitai substancii, kävutihe muga Ezmäižen mail'man sodan aigan völ, no sen ühtnendad oma tarbhaižed eläjiden täht. Ristitun hibj 70 kg vedutte mülütab hlor-elementan 95 grammad. Hloran ionad reguliruidas stajiden südäipainut, oma vezisolvajehtusen palaks, ühtnedas fotosintezan processha.

Fizižed ičendad

Hlor om pakuižvihand kaks'atomine gaz (normaližiš arvoimižiš) lujanke harakteriženke metalliž-magedanke hajunke.

Atommass — 35,4527. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš, −35 C° lämudel) — 1,56 g/sm³. Suladandlämuz — 172,2 K (−100,95 C°). Kehundlämuz — 238,6 K (−34,55 C°).

Londuseline hlor kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: ³⁵Cl (75,78%) i ³⁷Cl (24,22%). Tetas 22 ratud radioaktivišt izotopad 28..34, 36, 38..51 atommassanke i 2 izomärad (34m, 38m).

Himižed ičendad

Hlor reagiruib läz kaikidenke metalloidenke. Muigotandmärad: +7, +5, +3, +1, 0, −1. Segoib vedes hüvin. Luja muigotai. Poukahtub vezinikanke reagiruiden päiči vezinikan koncentracijas vähemb mi 5,8% vai enamba mi 88,3%.

Irdkosketused

• Hlor webelements.com-saital. (angl.)
• Kirjutuz hloras Himižiden elementoiden populärižes n-t.ru-kirjištos. (ven.)