Fotosintez (amuižgrekan kelen sanoišpäi: φῶς fōs — «vauktuz» i σύνθεσις sintesis — «ühtištoituz», «sintez») om kaikiš massižemb biohimine process Man pindal, sen aigan päivänvauktusen energii kändase organižsubstancijoiden himižen sidon energijaks. Vaiše fotoavtotrofad voidas ühtneda processas, pigment fotosintezan täht om heil: kazmusiden hlorofill, bakterijiden bakteriohlorofill da bakteriorodopsin.

Nägujad hloroplastad Plagiomnium affine-samlon stajiš

ProcessRedigeeri

Processan järgeline formul: 6CO2 + 6H2O --päivänvauktuz--> C6H12O6 + 6O2. Reakcii voib manda tagazepäi cellülozan olemiženke.

Fotosintez voib tehtas toižikš-ki: hlorofillata, hil'muiktuzgazan ühtnendata, hapanikan sündundata.

ZnamoičendRedigeeri

Fotosintezan reakcijad oma kaiken eläban energetine aluz Mas. Läz koumed milliardad vozid tagaz hapanikan erigoitmižen vedespäi mehanizm sündui i tegi Päiväšt energetižeks purtkeks biosferan täht. Hapanikan enambuz atmosferas sündui fotosintezaspäi. Samaldused sädiba hapanikaspäi ozonšoiduid, i voimuz linni elänzoitta kuivid maid, elo leviganzi niidme vedespäi.

Ühtes vodes vihandad šoll'od eritadas hapanikan 3,6×1011 tonnad Man atmosferha, se otab kaiken fotosintezan processan ühesa kümnendest. Fotosintezan abul Man kazmusišt ümbriradab päiväižen energijad, i vl 2015 kaik elektrostancijad tegiba vaiše koume procentad sen processan vägevudespäi.

Järgeline fotosintez om hil'nikan tulendan biocepiižihe päine te.

HomaičendadRedigeeri


  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.