Valdmeri om kaikiš suremb veziobjekt, kudamb om Mail'man valdmeren palaks, sijadase kontinentiden da sariden keskes. Kogoneb merivedespäi, sen mülünd om läz ühtejitte kaiktä. Om ičendoid: joksii ümbrišt (veziden cirkuläcii i joksmused, purun sündund atmosferas), vastaimižpainegen Man atmosferanke da korenke kaikenaigaižuz.

Navigacijan pindad valdmeriš

Kaik om viž valdmert (suruden mödhe): Tün', Atlantine, Indine, Jävaldmeri i Suvivaldmeri. Mail'man valdmeri kogoneb niišpäi, sen pind om 361 mln km², nece om 71 % planetan pindad i 94,1 % Man gidrosferad. Merivezi peitab koverikahan reljefan valdmeriden pohjas. Valdmered jagasoiš merihe, lahtihe da sal'mihe.

Valdmeritedo om pühätadud valdmeriden tedoidusele. Valdmeren biologii tedoidab valdmeren florad da živateläjištod.

Mail'man valdmeriden päiv (angl.: World Oceans Day) znamoičese joga vodel 8. päiväl kezakud vedatamha tarkust Mail'man valdmeren problemoihe. Se om pandud vl 1992, vedase kaikiš valdkundoiš ÜRO:n egidan al vspäi 2009, erazvuiččenke pätemanke joga kerdan.

Kacu mugažo

vajehta

Homaičendad

vajehta


  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.