Hegel' Georg Vil'hel'm Fridrih
Georg Vil'hel'm Fridrih Hegel' (saks.: Georg Wilhelm Friedrich Hegel; sünd. 27. eloku 1770, Štuttgart, Vürtembergan gercogkund, Pühä Rimalaine imperii — kol. 14. kül'mku 1831, Berlin, Germanijan ühtištuz) oli saksalaine filosof, saksižen klassižen filosofijan üks' sädajišpäi. Kirjuti saksan i latinan kelil.
Hegel' Georg Vil'hel'm Fridrih | |
saks.: Georg Wilhelm Friedrich Hegel | |
Hegelän portret, pirdi Jakob Šlezinger vl 1831 | |
radmižen toižend: |
filosof, õppejõud, philosophy historian, kirjutai, philosopher of law, loogik |
---|---|
sündundan dat: |
Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value). |
sündundan sijaduz: |
Štutgart, Württembergi hertsogkond[d], Saksa-Rooma riik[d][11] |
valdkund: | |
kolendan dat: |
Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value). |
kolendan sijaduz: | |
tat: | |
mam: | |
avtograf: | |
Hegel' Georg Vil'hel'm Fridrih VikiAitas | |
Om sädusid VikiPurtkiš |
Tedoradon znamoičend
vajehtaHegel' zavodi tedoita personan sociališt šingotest i avaiži liberalizman torgusen abstraguruindad personan individualižusespäi. Tedomehen istorijan filosofii valatoiti znamasižikš Karl Marksan sociologijad. Georg Hegel' om rahvahanikkundan koncepcijan tegijoiden keskes.
Nimitadas hegelläižeks filosofan kacegiden sistemad.
Biografii
vajehtaGeorg Vil'hel'm Fridrih oli sündnu gercogkundan rahatanhan Georg Lüdvig Hegel'-sekretarin (1733−1799) kanzha i sai hüväd opendust. Vll 1788−1793 openui Tübingenan jumalantedon seminarijas universitetanno, vl 1790 sai filosofijan magistran arvod, no ei tahtoind kätas papikš. Vspäi 1801 radoi opendajan Jenan, Geidel'bergan i Berlinan universitetoiš.
Hegel' nai vl 1811, Marija Elena Suzanna fon Tuher (1791−1855) oli hänen ak. Kaik oli koume poigad filosofal: ezmäine illegitimine Lüdvig (ühtni Alamaiden armijha i pölištui Batavijas), sid' naimiželospäi Karl (istorik) i Immanuil (teolog). Georg joi äi vinad, nühai tabakod, ühtni kartvändoihe.
Valitud sädused
vajehta- Päižed
- «Hengen fenomenologii» (1807, saks.: Phänomenologie des Geistes)
- «Logikan tedo» (1812−1816, Wissenschaft der Logik)
- «Filosofižiden tedoiden enciklopedii» (1817, Enzyklopädie der philosophischen Wissenschaften, voziden 1827 i 1830 pästandoiden ližadusidenke)
- «Oiktusen filosofijan elementad» (1821, Grundlinien der Philosophie des Rechts)
- Toižed
- «Hristanižen religijan pozitivižuz» (1795/96, Die Positivität der christlichen Religion)
- «Skepticizman pidand filosofijha» (1802, Verhältnis des Skeptizismus zur Philosophie)
- «Filosofijan propedevtik» (1808−1811, Philosophische Propädeutik)
- «Mail'man istorijan alusiš, jagandas i hronologijas» (1830, Über Grundlage, Gliederung und Zeitenfolge der Weltgeschichte. Von J. Görres)
Homaičendad
vajehta- ↑ 1,0 1,1 Nationalencyklopedin — 1999.
- ↑ 2,0 2,1 Brockhaus Enzyklopädie
- ↑ 3,0 3,1 Store norske leksikon — 1978. — ISSN 2464-1480
- ↑ 5,0 5,1 RKDartists
- ↑ 6,0 6,1 Gardiner P. Hegel, Georg Wilhelm Friedrich // Grove Art Online / J. Turner — [Oxford, England], Houndmills, Basingstoke, England, New York: OUP, 2017. — doi:10.1093/GAO/9781884446054.ARTICLE.T037197
- ↑ 7,0 7,1 Gran Enciclopèdia Catalana — Grup Enciclopèdia, 1968.
- ↑ 8,0 8,1 Internet Philosophy Ontology project
- ↑ 9,0 9,1 AlKindi
- ↑ 10,0 10,1 Proleksis enciklopedija, Opća i nacionalna enciklopedija — 2009.
- ↑ 11,0 11,1 Гегель Георг Вильгельм Фридрих // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохорова — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
- ↑ Pas L. v. Genealogics — 2003.
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |