Gamburger om sendvičun toižend. Se kogoneb čaptud räkištadud kotletaspäi leiktud nižunikas.

Hamburger salatanke

Lihan ližaks (se om lehmänliha päpaloin), gamburgeras voib olda äi erazvuiččid magutesid, ozutesikš: ketčup i majonez, salatlehtesed, marinuidud ogurc, toreh vai räkištadud lauk, pomidor.

IstoriiRedigeeri

Gamburgeran nimituz libui germanižes Gamburg-lidnan nimespäi, äi ristituid ujuiba sišpäi Amerikha elämižhe. Saksan kelen Hamburger-sana znamoičeb «gamburgine» i om adjektivaks.

Vl 1921 amerikaine White Castle-kompanii Kanzasaspäi zavodihe radod, i sen aigan čudosižed gamburgerad oliba kompanijan firmblödaks. Seižui arv (viž centad vhesai 1946) i čudokahuz vediba ostajid. Kahtelmused produktan varuitomudes oliba heittud edheotandan Billi Ingram-pidajan nügal tegendal, konz paukatud ristitud vauged halat päl sädiba mel'kuvad, miše eskai lekarid osttas gamburgeroid. 1940-nziden voziden lopus White Castle-firman konkurentad kazvoiba, McDonald’s tegihe todesižeks konkurentaks.

ToižendadRedigeeri

Kacu mugažoRedigeeri

HomaičendadRedigeeri


Edesine lugemineRedigeeri

  • Smith, Andrew. Hamburger: A Global History. London: Reaktion Books, 2008. 155 lpp. (angl.)Lp. 128 archive.org-saital. ISBN 978-1-86189-390-1.


  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.