Faradei Maikl

Tarbhaine lehtpol'

Maikl Faradei (angl.: Michael Faraday ['fæ.rəˌdeɪ]; sünd. 22. sügüz'ku 1791, Njuington Batts-külä (nüg. Sur' London), Anglii, Sur' Britanii — kol. 25. eloku 1867, Hempton-Kort-erižpert', Anglii, Sur' Britanii) oli anglijalaine fizikantedomez'-londusentedoidai, himik da melestegii.

Faradei Maikl
angl.: Michael Faraday
Maikl Faradein portret (pirdi Genri Pikersgill läz 1826, gravirui Džon Kokran)
Maikl Faradein portret (pirdi Genri Pikersgill läz 1826, gravirui Džon Kokran)
radmižen toižend:

fizikanmez', himik, leiutaja

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

sündundan sijaduz:

Newington Butts[d], London Borough of Southwark[d], Suur-London[d], Anglii, Suurbritannia kuningriik[d]

valdkund:

Flag of the United Kingdom.svg Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik[d]
Flag of the United Kingdom.svg Sur' Britanii

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

kolendan sijaduz:

London, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik[d][13]

tat:

James Faraday[d]

avtograf:

Michael Faraday signature.svg

Commons-logo.svg Faradei Maikl VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Sauvoi elektrolikutimen ezmäižen modelin (1821), sid'päi eciškanzihe sen modelin otandoid kävutamižhe. Avaiži elektromagnitižen indukcijan nägusen (1831), se kävutase nügüd' kaikel sijal tehmaha elektrust. Faradein toižed avaidused: joksusen ezmäine transformator, elektrojoksusen himine tegend, elektrolizan ohjandimed, magnitkendan valatoituz elektrolämoihe, diamagnetizm da paramagnetizm. Nened tärtused vasttas Faradein tedotöiš ezmäižen kerdan mail'mas: ion, katod, anod, elektrolit, dielektrik.

Faradei om opendusen elektromagnitižes kendas alusenpanii, kudambad Džeims Maksvell šingoti matematižikš. Endusti elektromagnitižid lainhid. Vajehti Njutonan «loithotegend»-tärtust fizižen kendan modelil, sädi melel ičekeskentegijoid substancijanke «vägipirdoid» avaruden rattematomas ümbrištos.

Aiglehtesiden 450 kirjutusen ližaks, Faradei pästi 5 kirjad vozil 1827—1861.

Oma nimitadud Faradein muštho:

  • elektromülün märičendühtnik — farad
  • elektrižen täutken märičendühtnik elektrohimijas — faradei
  • Kudmaižen krater (Faradei) i avaitud vl 1990 37582-asteroid Marsan i Jupiteran keskes (Faradei).

HomaičendadRedaktiruida

  1. ↑ 1,0 1,1 Saksamaa Rahvusraamatukogu, Berliini Riigiraamatukogu, Bavarian State Library et al. Record #118531921 // Integrated Authority File — 2012—2016.
  2. ↑ 2,0 2,1 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых дадзеных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы — 2011.
  3. ↑ 3,0 3,1 MacTutor History of Mathematics archive
  4. ↑ 4,0 4,1 Michael Faraday — 2009.
  5. ↑ 5,0 5,1 SNAC — 2010.
  6. ↑ 6,0 6,1 Nationalencyklopedin — 1999.
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 Find a Grave — 1995.
  8. ↑ 8,0 8,1 Académie Nationale de Médecine — 1820.
  9. ↑ 9,0 9,1 KNAW Past Members
  10. ↑ 10,0 10,1 Brockhaus Enzyklopädie
  11. ↑ 11,0 11,1 Store norske leksikon — 1978.
  12. ↑ 12,0 12,1 Gran Enciclopèdia Catalana — Grup Enciclopèdia Catalana, 1968.
  13. ↑ 13,0 13,1 13,2 Accademia delle Scienze di Torino — 1757.
  14. ↑ 14,0 14,1 Proleksis enciklopedija — 2009.
Faradei Maikl Vikiaitas


  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.
Purde - "https://vep.wikipedia.org/w/index.php?title=Faradei_Maikl&oldid=99320"