Vikipedii

Faradei Maikl

Tarbhaine lehtpol'
Anglijankel'ne tarbhaine lehtpol'

Maikl Faradei (angl.: Michael Faraday ['fæ.rəˌdeɪ]; sünd. 22. sügüz'ku 1791, Njuington Batts-külä (nüg. Sur' London), Anglii, Sur' Britanii — kol. 25. eloku 1867, Hempton-Kort-erižpert', Anglii, Sur' Britanii) oli anglijalaine fizikantedomez'-londusentedoidai, himik da melestegii.

Faradei Maikl
angl.: Michael Faraday
Maikl Faradein portret (pirdi Genri Pikersgill läz 1826, gravirui Džon Kokran)
Maikl Faradein portret (pirdi Genri Pikersgill läz 1826, gravirui Džon Kokran)
radmižen toižend:

fizikanmez', himik, leiutaja, kirjutai

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

sündundan sijaduz:

Newington Butts[d], London Borough of Southwark[d][14]

valdkund:

 Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik[d]
 Suurbritannia kuningriik[d]

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

kolendan sijaduz:

London, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik[d][12]

tat:

James Faraday[d][1][14]

mam:

Margaret Hastwell[d][16]

avtograf:

 Faradei Maikl VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Tedosädamine

vajehta

Mez' sauvoi elektrolikutimen ezmäižen modelin (1821), sid'päi eciškanzihe sen modelin otandoid kävutamižhe. Avaiži elektromagnitižen indukcijan nägusen (1831), se kävutase nügüd' kaikel sijal tehmaha elektrust. Faradein toižed avaidused: joksusen ezmäine transformator, elektrojoksusen himine tegend, elektrolizan ohjandimed, magnitkendan valatoituz elektrolämoihe, diamagnetizm da paramagnetizm. Nened tärtused vasttas Faradein tedotöiš ezmäižen kerdan mail'mas: ion, katod, anod, elektrolit, dielektrik.

Faradei om opendusen elektromagnitižes kendas alusenpanii, kudambad Džeims Maksvell šingoti matematižikš. Endusti elektromagnitižid lainhid. Vajehti Njutonan «loithotegend»-tärtust fizižen kendan modelil, sädi melel ičekeskentegijoid substancijanke «vägipirdoid» avaruden rattematomas ümbrištos.

Aiglehtesiden 450 kirjutusen ližaks, Faradei pästi 5 kirjad vozil 1827−1861.

Mušt

vajehta

Oma nimitadud Faradein muštho:

  • elektromülün märičendühtnik — farad
  • elektrižen täutken märičendühtnik elektrohimijas — faradei
  • Kudmaižen krater (Faradei) i avaitud vl 1990 37582-asteroid Marsan i Jupiteran keskes (Faradei).

Homaičendad

vajehta
  1. ↑ 1,0 1,1 Гершун А. Л. Фарадей, Михаил // Энциклопедический словарь — СПб.: Брокгауз — Ефрон, 1902. — Т. XXXV. — С. 299–301.
  2. ↑ 2,0 2,1 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  3. ↑ 3,0 3,1 MacTutor History of Mathematics archive — 1994.
  4. ↑ 4,0 4,1 Michael Faraday — 2009.
  5. ↑ 5,0 5,1 SNAC — 2010.
  6. ↑ 6,0 6,1 Nationalencyklopedin — 1999.
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 Find a Grave — 1996.
  8. ↑ 8,0 8,1 KNAW Past Members
  9. ↑ 9,0 9,1 Brockhaus Enzyklopädie
  10. ↑ 10,0 10,1 Store norske leksikon — 1978. — ISSN 2464-1480
  11. ↑ 11,0 11,1 Gran Enciclopèdia Catalana — Grup Enciclopèdia, 1968.
  12. ↑ 12,0 12,1 12,2 www.accademiadellescienze.it
  13. ↑ 13,0 13,1 Proleksis enciklopedija, Opća i nacionalna enciklopedija — 2009.
  14. ↑ 14,0 14,1 J. T-l. Faraday, Michael // Dictionary of National Biography / L. Stephen, S. Lee — London: Smith, Elder & Co., 1885. — Vol. 18. — P. 190–202.
  15. ↑ Faraday, Michael // Encyclopædia Britannica: a dictionary of arts, sciences, literature and general information / H. Chisholm — 11 — New York, Cambridge, England: University Press, 1911.
  16. ↑ Pas L. v. Genealogics — 2003.
Faradei Maikl Vikiaitas


  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.
Om sadud "https://vep.wikipedia.org/w/index.php?title=Faradei_Maikl&oldid=155971"