Dubai
Dubai (arab.: دبي Dubajj [dʊˈbajj], lahten arabine virkand: [dəˈbaj]) om Araban Ühtenzoittud Emiratoiden kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe, ühtennimižen emiratan administrativine keskuz, valdkundan järed meriport.
Lidnanznam
|
Flag
|
| Valdkund | Araban Ühtenzoittud Emiratad |
| Eläjiden lugu (2023) | 3,604,030 ristitud |
| Pind | 1,610 km² |
| |
| Pämez' | Mohammed ibn Rašid Al' Maktum (viluku 2006—) |
| Telefonkod | +971−4 |
| Aigvö | UTC+4 |
Istorii vajehta
Nügüdläine eländpunkt mainitaškanzihe vl 1799 kuti kaitud Al Fahidi-lidnusel pen' žilo. 20. voz'sadan augotišes lidnut oli Persijan lahten znamasižembiš portoišpäi ičeze ližakahan geografižen sijadusen tagut. Dubai oli britanižen Kožundaktaine Oman-protektoratan palaks vspäi 1833 i sen administrativižeks keskuseks vll 1954−1971.
Vl 1966 löutihe kivivoid emiratas, no sen löudmižsijiden mülü om penemb äjan mi Abu Dabi-emiratas. Rahad torhen kivivoin möndoišpäi tuldas lidnha vspäi 1969. Emiratan ižandusen alused oma turizm, aviacii, likutamatomuz, finansižed holitišed. Sal'hiden pala kivivoišpäi om läz vit procentad vaiše.
Mail'man Expo-2020-ozutelend mäni Dubaiš vn 2021 redukus — vn 2022 keväz'kus.
Geografijan andmused vajehta
Lidn sijadase valdkundan pohjoižpäivnouzmas, Persijan lahten randal, viž metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Klimat om tropine räk kuiv letetazangišton, päivoikaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +28,1 C°, kezakun-sügüz'kun +33,3..+35,9 C°, tal'vkun-uhokun +19,1..+21,2 C°. Ekstremumad oma +7,4 C° (uhoku) i +49,0 C° (heinku, eloku). Paneb sadegid 79 mm vodes, tal'vkus-keväz'kus päpaloin (10..22 mm kus), läz ei olele sadegid sulakus-redukus (6 mm pordos).
Eläjad vajehta
Lidnan ristitišt ületi millionad 2000-nziden voziden augus i oli 1 204 000 eläjid vl 2005. Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 2 106 177 ristitud, vl 2018 — 3 137 463 ristitud. Läz 5,9 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas 1994 km² pindal (2023, oli 5,6 mln vl 2018). Territorii 4 110 km² pindanke (edel man pudotesiden projektoid oli 3 885 km²) om alištunu lidnan tobmudele.
Transport vajehta
Avtobusad, tramvain jono, monorel'san jono, metro i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Metropoliten radaškanzi vn 2009 sügüz'kus, siš om kaks' jonod 53 stancijanke, 89,6 km raudted, koumanz' jono om sauvomas.
Rahvahidenkeskeine civiline Dubai-lendimport (DXB / OMDB, 87 mln passažiroid i 1,81 mln tonnoid jüguid vl 2023) sijadase nelläs kilometras päivnouzmha lidnan keskuzpalaspäi. Se om kahtenz' surtte mail'mas passažiroiden valun mödhe.
Homaičendad vajehta
Irdkosketused vajehta
- Lidnan municipalitetan oficialine sait (dm.gov.ae). (angl.) (arab.)
| Dubai Vikiaitas |