Avaita pämenü

Šarl' de Goll' (franc.: Charles de Gaulle [ʃaʁl də ɡol]), täuz' nimi Šarl' Andre Žozef Mari de Goll' Majo (franc.: Charles André Joseph Marie de Gaulle Maillot; sünd. 22. kül'mku 1890, Lill', Francii — kol. 9. kül'mku 1970, Kolombe le Döz Egliz-kommun Francijan pohjoižpäivnouzmas, om mahapandud sigäna-žo) oli Francijan 18. prezident jenaralan arvonke.

De Goll' Šarl'
franc.: Charles de Gaulle
Šarl' de Goll'-jenaral vl 1945
Šarl' de Goll'-jenaral vl 1945
nimi sündundan jäl'ghe:

franc.: Charles André Joseph de Gaulle Maillot

radmižen toižend:

ohvitser, statesperson, memoirist, military theorist, politikanmez', sõjaväelane

sündundan dat:

22. kül'mku 1890(1890-11-22)[1][2][3][4][5][6][7][8]

sündundan sijaduz:

Birthplace of Charles de Gaulle[d], Lille[d]

valdkund:

Flag of France.svg Francii

kolendan dat:

9. kül'mku 1970(1970-11-09)[1][2][4][5][6][7][8] (79 vot)

kolendan sijaduz:

Colombey-les-Deux-Églises[d], canton of Juzennecourt[d], arrondissement of Chaumont[d], Haute-Marne'i departemang[d], Champagne-Ardenne[d], Francii

tat:

Henri de Gaulle[d]

mam:

Jeanne Maillot[d]

avtograf:

Charles de Gaulle Signature 2.svg

Commons-logo.svg De Goll' Šarl' VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

BiografiiRedaktiruida

Šarl' oli sündnu patriotižhe katoližhe kanzha. Anri de Goll'-tat (1848−1932) oli filosofijan i literaturan professoran, De Golliden bajarišton rodul, Žanna Majo (1860−1940) — mam, kodiemäg. Koume velled da sizar oli Šarlil.

Om Parižan Stanislavan privatižen katoližen kolledžan i Sen-Siran sodaškolan pästnikan, möhemba radoi opendajan siš kapitanan arvonke. Vll 1922−1924 openui Parižan Üläsodaškolas.

Valdkundaline radnikoičendRedaktiruida

De Goll' ühtni Ezmäižen i Toižen mail'man sodoihe, Alžiran sodaha ripmatomudes (1954−1962). Sädi äi teoretižid kirjutisid sodatös 1930-nzil vozil. Radnikoiči Francijan ohjastuses vspäi 1932 i služi armijas oficeraks. Radoi Francijan Pordaigaližen ohjastusen ezimehen (3. kezaku 1944 — 20. viluku 1946) i oli Francijan Vastustusen lideraks sodan aigan.

Jenaral oti Francijan Ministrišton ezimehen i kaičendministran radnikusid ühten aigan (1. kezaku 1958 — 8. viluku 1959), sid' radoi Francijan prezidentan 10 vot (8. viluku 1959 — 28. sulaku 1969). De Goll' vajehti Rene Kotid (4. Tazovaldkund) i oli Videnden Tazovaldkundan ezmäižeks prezidentaks, Žorž Pompidu radoi jäl'geližeks prezidentaks.

KanzRedaktiruida

Oli nainu vs 1921 sulakun 7. päiväspäi, eliba Ivonna de Goll'-akanke (neiččel Vandru, 1900−1979) Šarlin surmhasai. Sündutihe Filipp-poigad, Anna- i Elizabet-tütrid.

HomaičendadRedaktiruida

  1. 1,0 1,1 Saksamaa Rahvusraamatukogu, Berliini Riigiraamatukogu, Bavarian State Library et al. Record #118537849 // Integrated Authority File — 2012—2016.
  2. 2,0 2,1 BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых дадзеных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq data platforma, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы — 2011.
  3. Charles André Joseph Marie De gaulleministère de la Culture.
  4. 4,0 4,1 SNAC — 2010.
  5. 5,0 5,1 Find A Grave — 1995. — ed. size: 165000000
  6. 6,0 6,1 filmportal.de — 2005.
  7. 7,0 7,1 Munzinger-Archiv — 1913.
  8. 8,0 8,1 Brockhaus Enzyklopädie