Dar Es Salam (suah. i angl.: Dar es Salaam, anglijan virkand [ˌdɑːr ɛs səˈlɑːm], lüh. Dar) om Tanzanijan kaikiš suremb lidn da meriport, ekonomine i diplomatine pälidn.

Dar Es Salam
Dar es Salaam (suah. i angl.)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Tanzanii
Eläjiden lugu (2022) 5,383,728 ristitud
Pind 1,393 km²
Dar Es Salam Dar es Salaam (suah. i angl.)
Pämez' Isaja Mvita Čarl'z
(keväz'ku 2016—,
Isaya Mwita Charles)
Telefonkod +255-(0)22
Aigvö UTC+3


Lidnan palah'ne kart (2017)

Istorii

vajehta

Eländpunktan aluz om pandud vl 1862 kalanikoiden Mzizim-külänno (angl.: Mzizima) kuti Zanzibaran sultanan pert'kulu. Nimituz znamoičeb «kožundan kodi» araban kelel (arab.: دَار السَّلَام Dār as-Salām). Vhesai 1993 Dar Es Salam oli valdkundan oficialižeks pälidnaks. Verhiden maiden äjad sur'oigenduzkundad oma lidnas, Tanzanijan bank i Dar Es Salaman birž (DSE).

Dar Es Salam šingotase eksportan meriportal, torguindal, turizmal i finansoiden sarakol. Tegimišton znamasižed sarakod oma sauvond, söndtavaroiden pästand, kebn tegimišt (tekstiline, kengäd, käzitöiden edheotandad).

Geografijan andmused

vajehta
 
Lidnan-agjan sijaduz valdkundas vn 2009 kartal

Lidn sijadase valdkundan päivnouzmas, Indižen valdmeren lahten randal, 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Dodom-pälidnhasai om 460 km päivlaskmha avtotel vai raudtedme.

Klimat om tropine neps valdmeren i ekvatoran lähembusen tagut, päivoikaz päiči sulakus. Kaks' vihmsezonad oleskeldas. Voden keskmäine lämuz om +26,3 C°, tal'vkun-keväz'kun +27,7..+28,2 C°, kezakun-sügüz'kun +23,8..+24,9 C°. Ekstremumad oma +12,8 C° (eloku) i +36,9 C° (keväz'ku). Il'man lämuz voib ületada +31 C° miččel taht kul, ei voi olda madalamb mi +18 C° tal'vkus-sulakus. Paneb sadegid 1117 mm vodes, enamba keväz'kus-semendkus (170..264 mm kus) i kül'mkus-tal'vkus (110..114 mm kus), vähemba heinkus-sügüz'kus (16..20 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 80..84 % röunoiš keväz'kus-semendkus, 75..78 % toižiš kuiš.

Tobmuz

vajehta
 
Ilal-ümbrik vn 2022 agjan kartal

Dar Es Salaman agj jagase videks municipaližeks ümbrikoks, pohjoižespäi suvhe: Kinondoni, Ubungo, Ilal (Ilala), Temeke, Kigamboni. Ned alajagasoiš nimitadud valičendümbrikoikš.

Eläjad

vajehta

Vn 2002 Tanzanijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan-agjan eläjiden lugu oli 2,487,288 ristitud, vn 2012 — 4,364,541 ristitud, vn 2022 — 5,383,728 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz 6,4 mln ristituid elädas ezilidnoidenke (2020).

Transport

vajehta

Kiruhavtobusad, minibusad (daladala), ezilidnjonused, mototaksid (bodaboda), avtorikšad (badžadž) oma kundaližeks transportaks lidnas. Ehtatimed ühtenzoittas lidnan kaht rajonad. Metropolitenan projekt om sädandan pordhal.

Dar Es Salaman port om valdkundan kaikiš suremb, jüguiden ühesa kümnendest läbitadas sidä.

Rahvahidenkeskeine civiline lendimport Džulius Njerere-prezidentan nimed[1] (DAR / HTDA, 2,4 mln passažiroid i 16 tuh. tonnoid jüguid vl 2018) sijadase kaks'toštkümnes kilometras päivlaskmha-suvipäivlaskmha lidnan azjaližes keskusespäi Ilal-municipalitetan Kipav-valičendümbrikos (Kipawa). Radab vn 1954 redukuspäi, kaik om koume terminalad lendimportas. Tehtas reisid valdkundan äjihe lidnoihe, lähižiden valdkundoiden pälidnoihe, Johannesburgha, Arabijan pol'sar'he (Doh, Dubai, Maskat), Evropha (Amsterdam, Stambul), Indijha (Mumbai).

Homaičendad

vajehta
  1. Dar Es Salaman rahvahidenkeskeižen lendimportan sait (jnia.taa.go.tz). (suahili) (angl.)

Irdkosketused

vajehta