Džoul' Džeims Preskott

Džeims Preskott Džoul' (angl.: James Prescott Joule [dʒuːl]; sünd. 24. tal'vku 1818, Solford-lidn, Anglii, Sur' Britanii — kol. 11. reduku 1889, Seil-lidn, Anglii, Sur' Britanii) oli britanine fizikantedomez' termodinamikan i elektromagnetizman agjoiš. Todesti energijan varadusen käskust kodvil.

Džoul' Džeims Preskott
angl.: James Prescott Joule
Džeims Džoulän fotokuva «Britain's Heritage of Science»-kirjaspäi, tegijad Arthur Shuster i Arthur E. Shipley, London, 1917
Džeims Džoulän fotokuva
«Britain's Heritage of Science»-kirjaspäi, tegijad Arthur Shuster i Arthur E. Shipley, London, 1917
radmižen toižend:

fizikanmez'

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

sündundan sijaduz:

Salford[d][5]

valdkund:

 Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik[d]
 Sur' Britanii

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

kolendan sijaduz:

Sale[d], Trafford[d], Suur-Manchester[d], Sur' Britanii[5]

tat:

Benjamin Joule[d][8]

mam:

Alice Prescott[d][8]

 Džoul' Džeims Preskott VikiAitas

Biografii

vajehta

Džeims oli sündnu oludtegimen elokahan pidajan kanzha, sai augopendust kodiš. Džon Dal'ton-tedomez' oli prihan opendajan, andoi tedoid elementarižes matematikas, fizikas i himijas. Vll 1833−1854 Džeims Džoul' ühtni oludtegimen ohjandushe, kuti tedotöiden-ki tehmižhe.

Tedoradmine

vajehta

Vll 1840−45 Džoul' tedoizi elektromagnetizman nägusid, i vl 1841 avaiži Džoulän — Lencan käskust. Vl 1847 tegi tundmust Uil'jam Tomsonanke (Kel'vin-lordanke), i hö ratas ühtes äjan, sädihe lämuden termodinamižen pordhišton. 1840-nziden voziden lopus Džoulän tedotöd saihe arvostust, i vl 1850 tedomez' oli valitud Londonan kunigazližen sebran todesižeks ühtnijaks.

Džoulän 97 tedotöd (sidä kesken läz 20 sebrahišt) oma publikoitud vn 1884−1887 kaks'tomaižes pästandas Londonas. Töiden znamasine pala om kodvan i märičendan ladimišton paremboičendas.

Vl 1847 Džoul' nai, Amelija Graims oli hänen ak. Poig da tütär sünduihe naimiželos, vl 1854 Amelija koli.

Energijan märičendühtnik om nimitadud Džoulän muštoks — džoul'. Vl 1970 Kudmaižen tagapolen krater om nimitadud Džouläks.

Ištujan tedomehen muštnik om sijatud Mančesteran ratušha.

Homaičendad

vajehta
  1. 1,0 1,1 Encyclopædia Britannica
  2. 2,0 2,1 Brockhaus Enzyklopädie
  3. 3,0 3,1 Gran Enciclopèdia CatalanaGrup Enciclopèdia, 1968.
  4. 4,0 4,1 Proleksis enciklopedija, Opća i nacionalna enciklopedija — 2009.
  5. 5,0 5,1 www.accademiadellescienze.it
  6. Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  7. SNAC — 2010.
  8. 8,0 8,1 Pas L. v. Genealogics — 2003.