Energijan varadusen käskuz

Energijan varadusen käskuz om londusen fundamentaline käskuz. Se om löutud empirižikš (kodviden tel) i vahvištab, miše voib panda skalärišt fizišt surut izoliruidud fizižele sistemale, se suruz nimitase energijaks, om sisteman parametroiden funkcijaks i kaičese aigan mändes. Käskuz om ühthine, kävutadud kaiken da kaikjal ohjandim, om ripmata märitud suruzišpäi i nägusišpäi.

Energijan varadusen käskusen illüstracii, Tirol'-federacijanma, Avstrii. Video om 4,4 sekundad hätkte.

Käskusen ekvivalentine matematine vahvištuz om mugoine: ümbrikirjutai anttud fizižen sisteman dinamikad differencialižiden tazostusiden sistem om likundan ezmäiženke integralanke, kudamb om tazostusiden simmetrižushe sidodud aigsirdusen rindataden.

Käskusen toižendad

Energijan severz'-se toižendoid om märhapandud, i ned voidas vajehtadas toine toižel, no sisteman kogonaine energii om sen toižendoiden summha tazostadud i kaikenaigaine. Tegihe istorižikš, mise käskuz formuliruiše erazvuiččin kaikuččen energijan toižendan täht.

Ozutesikš, mehanižen energijan varadusen käskuz om klassižes mehanikas, termodinamikan ezmäine aug om termodinamikan alusišpäi, Bernullin käskuz om gidrodinamikas, elektrodinamikas Pointingan teorem om olmas, Menlin — Roun tazostused oma linearižetomas optikas. Voib formuliruida energijan varadusen käskusid relätivižes i kvantmehanikas.

Avaidusen istorii

Alused käskusen avaidusele oliba pandud antikaigaižil filosofoil völ.

Saksalaine Robert Majer-lekar' tundišti ezmäižen energijan varadusen käskusen üleižust ristitun hibjan tedoidusišpäi. Majer avaiži ičeze melid vn 1841 «Vägiden kvantitativižes i kvalitativižes märhapanendas»-tedotös. German Gel'mgol'c formulirui käskust tarkoiktoil terminoil ezmäižen kerdan i sidoi necida käskust igähižiden likutimiden olendan voimusetomudenke.

Homaičendad

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.