Avaita pämenü
Džomolungman mägenoc

Džomolungm (tib. Chomolungma), Sagarmath (nep. सगरमाथा Sagarmatha), Everest-mägi (angl. Mount Everest), kitaikš 珠穆朗玛峰 Zhumulangma Feng, — om kaikiš korktemb mägenpä mail'mas (Mas). Sen korktuz — 8848 metrad. Sur' kaks'päine kall', eile vulkan.

Geografii da klimatRedaktiruida

Mägi sijadase Gimalajiš, Mahalangur Himal-mägisel'gan palas, kudamb nimitase Khumbu Gimal. Pohjoine (päine) mägenpä (8848 m) om Kitain territorijas. Suvimägenpä (8760 m) sijadase Nepalan da Tibetan avtonomižen ümbrikon (Kitai) röunal.

Everest-mägel om koumetahkoižen piramidan form. Suvipaute om mürktemb, lunt ei jä sen pindal, sidä vaukoid suvipaute da kül'ged seižuba pal'hikš. Mägen korktuz agjaspäi pähä om läz 3550 metrad. Pohjoižen mägenpän ülähäs om sagedmaid, niita mägen korktuz 4 - 6 metras penemba. Mägelpäi kaikihe polihe jäžomad likuba korktusen 5 km-znamoičendahasai.

Džomolungm poleks mülüb Sagarmathan rahvahaližhe puištho (Nepal).

Lujembaine tullei oleškeleb Džomolungman päs (55 m/sek).

Öl il'man lämuz aleneb -60 Cel'cijan gradusahapäi.

Läz mägenpäd pen' atmosferine painuz jätab hapanikad harvas il'mas 3 kerdad penemb, mi meren randištol.

Kaiked sidä azjad ristit mujub kuti -100... -120°C tulleitoman sän aigan.

EtimologiiRedaktiruida

Tibetan kelespäi kätes, «Džomolungm»-sana znamoičeb «Elonvägen (lung — tullei vai elonvägi) Jumalan (qomo) Mam (ma)». Mägi nimitadud muga bonalaižiden Šerab Čžamm-Jumalan Maman oiktastuseks.

Nepalan keleks mägenpän «Sagarmath»-nimi znamoičeb «Jumaloiden Mam».

Anglijalaine «Everest»-nimi anttud mägele Everestan Džordžan (ser arvnimel) oiktastuseks (angl. George Everest, 1790 — 1866). Vl. 1830 — 1843 Dž. Everest oli Britanižen Indijan geodezijan radnikoičendan pämeheks. Vl. 1856 hänen radsijan jäl'gnik Endrü Vo (angl. Andrew Waugh, 1810 — 1878), tariči Everestad nimitamha kaikiš korktad märitud mägenpäd Mas. Vl. 1852 indine topograf da matematikantegii Radhanat Sikdar ezmäižen kerdan märiči mägen korktust.

Al'pinizmRedaktiruida

 
Lhocze-, Džomolungm- (keskuses tagamal) da kaks'päižen Ama Dablam-mägiden nägu Tengboče-jumalankodišpäi (Nepal)

Vhesai 1948 Nepal oli sauptud evropalaižile, a vlpäi 1950 Tibet Kitajan polespäi tegihe sauptaks kaikile verazmalaižile pit'käks aigaks[1].

Ezmäine libund mägenpähä oli vl. 1953, semendkun 29. päiväl. Edel oli äi naprindoid sada sidä, a mugažo oli 50 ekspedicijad Gimalajidme. Ezmäižed mägenpän sajad — Tencing Norgei-šerp (kaimdai mägiš) da Edmund Hillari, Uden Zelandijan rahvahanik. Hö kävutoitiba hapanikballonid, heil abuiš oliba šveicarijalaižiden ekspedicii da enamb mi 30 šerpad sen ühtes[2][3].

Libundan vastmägehe aigan keskkolendmär om 6 %. Vodes läz 500 mehed napriba libuda mägenpähä. Kolnuziden da ei hajetud ristituiden evakuacii om jüged, ka niiden hibjad oma kuti virgad libujiden täht.

Läz Džomolungman agjad oliba jo kuverz'-se sadad tuhad turistad.

Läz mäged kaks' rahvahankeskeižed lendimportad oma: Katmandu (100 km, Nepal) da Lhas (300 km, Kitai).

Libundan vastmägehe ičemaksarv om röunoiš 10 - 25 tuhad dollaroid kaikuččen ristitun täht. Sen ližaks üks' laskend libumha, kudamb andab Nepalan ohjastuz, maksab 10 tuhad dollaroid. Ku mända joudjal (miše paukata kaimdajid (šerpoid), kandajid, keitajid, varmitajid kervačud, kirhun abun varastajad joukud[4]), ka arv voib olda US$40,000 - US$80,000 personaks[5].

Edel libundad pidab päzda akklimatizacijad kaks' kud lageriš mägen agjanno.

Vlpäi 2010 mägenpäs om sido — Internet korktan pigudenke.[6].

Libundan vastmägehe da laskmižen mägelpäi ozutesed da mahtusedRedaktiruida

Vastmägehe libutihe: naižed, ukod (80-voččed), hapanikmaskita (rekord om 32 časud mägenpäs), heredas (8 časud 10 minutad mägen agjannopäi), sogedad mehed, 13 - 15-voččed lapsed (vanhembidenke), 2 kerdad nedališ. Mugažo lasktihe ani mägenpähä parašutoil lendimišpäi kogonaižel joukul.

Mägelpäi huzaitihe mägisuksil da lumilaudal.

HomaičendadRedaktiruida

  1. Tourist Stranded in heavy snow at Qomolangma. — China Daily. — 2013-10-21.
  2. Voibuine Everestan alištusen näht (ven.)
  3. Покорители вершин и глубин //Кравчук П.А. Географический калейдоскоп. — Киев: Радянська школа, 1988. — Lp. 33. ISBN 5-330-00384-9.
  4. Everestan gid
  5. Äjak maksab libuda Everest-mägehe (angl.)
  6. Everestha vedatihe hered Internet.

IrdkosketusedRedaktiruida