Lhas
Lhas (kit.: 拉萨 / 拉薩, pin'jin': Lāsà, tib.: ལྷ་ས། Lha Sa «jumaloiden sija») om lidnümbrik Kitain suvipäivlaskmas, sen Tibetan avtonomižen agjan pälidn vspäi 1965. Ende se oli Dalai-Laman ištundsija.
| Valdkund | Kitai |
| Eläjiden lugu (2010) | 559,423 ristitud |
| Pind | 29,274 km² |
.JPG)
| |
| Pämez' | Čžan Tincin' (2013—) |
| Telefonkod | +86−891 |
| Aigvö | UTC+8 |
Lhas om radonmahtajiden lidn da turistine keskuz, buddizman äiluguižidenke pühäpertidenke.
Istorii vajehta
Eländpunkt aluz om pandud 15. voz'sadal. Lobsang Gjaco (1617−1682) oli videnden dalai-laman, hän tegi Lhasad Tibetan pälidnaks.
Vozil 1912−1951 Lhas oli de fakto ripmatoman Tibetan pälidnaks.
Vspäi 1959 Tibetan ohjastuz küksuses radab indižes Dharamsal-lidnas.
Geografijan andmused vajehta
Lidn sijadase Tibetan mägištol, sen fartalad seištas alangištos, Lhas-jogen randal (Brahmaputran hura ližajogi), 3490 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Klimat om korktoiden mägiden. Kezakun keskmäine lämuz om +16 C°, vilukun — −2 C°. Paneb sadegid 425 mm vodes, niišpäi 375 mm kezakus-sügüz'kus.
Administrativižešti Lhas-lidnan fartalad sättudas Čenguan'-rajonale, kudamb om olmas vspäi 1960 da mülüb Lhas-lidnümbrikho. Čenguan'-rajon jagase 9 lidnrajonha da 4 külärajonha. Vn 2000 rahvahanlugemižen mödhe 223 tuhad ristitud elädas lidnfartaloiš, niiden pind — 60 km².
Transport vajehta
Lidn om avtotesol'm. Mugažo sur' raudtestancii radab, sihepäi passažirjonuz ajab Pekinaspäi kaks' päivest. Hüvän infrastrukturan tagut Kitain ohjastuz planiruib 20 mln tatanmašt turistad vodele 2020.
Rahvahidenkeskeine civiline Lhas Gonggar-lendimport (LXA, 4,3 mln passažiroid vl 2018) sijadase 62 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi 3570 m korktusel. Sišpäi tehtas reisid Kitain südäimehe da Nepalha.
Homaičendad vajehta
Irdkosketused vajehta
| Lhas Vikiaitas |