Čomuz om estetine, praktitoi kategorii, kudamb znamoičeb vigatomust, objektan aspektoiden garmonijad; i nece objekt (vai näguz) ajab hengidusen mujandoid kaclijal. Se om üks' kul'turan päkategorijoišpäi. Änikod oma kaikiš paksumbaks čomuden simvolaks. Vastal'ne kategorii om kamedind.

Freisine-pol'saren peizaž (Tasmanii-sar', Avstralii)

Ristitun čomuz oleleb hibjan da irdpol'ne čomuz, i hengeline čomuz. Čomuden konkursad, čomamahtoiden i modan ozutelendad vedasoiš äjiš maiš.

Tärtusen šingotez

vajehta

Amuižen Grekanman filosofad pidiba čomut objektivižeks i ontologižeks näguseks, kacuiba čomudhe Universuman vigatomuden sidoiš:

  • Pifagoran škol ühtenzoiti čomut matematikan kuldaiženke leiktusenke, grekan arhitektur kävuti sidä;
  • Sokratan aigaspäi čomuz kaclese mugažo kut haman da tuntken kategorii;
  • Aristotel' mülüti čomuden tärtust (hüvüden i vigatomuden el'genduses) moralin kategorijha sidota sekoindanke;
  • Platonan mödhe, edel sündundad ristit om čomuden i puhthan melen sferas. Ristitun filosofižen sädamižen päine sü om čomuden da hüvüden (hüvän) vasthaotmine ülembaižeks meleks.

Keskaigaline Homoi Akvinlaine-filosof sanui, miše nened ičendad oma tarbhaižed čomuden täht:

  • proporcionaližusen (ühthekulundan) ližaks,
  • mugažo ünäižuz (kaikile detalile pidab olda, detalita om kamedind),
  • säind (mujutadud puhthal mujul lugese čomakuluks).

Čomudehe sidodud vepsän muštatišed

vajehta
  • Čoma i unes čoma.
  • Čoma sana i kivehe reigun tegeb.
  • Ei kalliž ole čomuz, a kalliž om pä.
  • Eraz emäg tegeb hubaspäi čoman, a eraz čomaspäi huban.
  • Ičeiž mad armhembad, ičeiž mecad čomembad.
  • Kand sädota, ka mugažo čoma linneb.
  • Kuna sündud, sid' i čoma.
  • Lop om čoma, ka i kaik om čoma.
  • Neiččen ezmäine oza — čoma roža.
  • Sigä om čoma, kus meid ei ole.
  • Sö kromaine, ka linned priha čomaine.
  • Väges ed čomenzu.

Kacu mugažo

vajehta

Homaičendad

vajehta



  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.