Čomuz
Čomuz om estetine, praktitoi kategorii, kudamb znamoičeb vigatomust, objektan aspektoiden garmonijad; i nece objekt (vai näguz) ajab hengidusen mujandoid kaclijal. Se om üks' kul'turan päkategorijoišpäi. Änikod oma kaikiš paksumbaks čomuden simvolaks. Vastal'ne kategorii om kamedind.
Ristitun čomuz oleleb hibjan da irdpol'ne čomuz, i hengeline čomuz. Čomuden konkursad, čomamahtoiden i modan ozutelendad vedasoiš äjiš maiš.
Tärtusen šingotez
vajehtaAmuižen Grekanman filosofad pidiba čomut objektivižeks i ontologižeks näguseks, kacuiba čomudhe Universuman vigatomuden sidoiš:
- Pifagoran škol ühtenzoiti čomut matematikan kuldaiženke leiktusenke, grekan arhitektur kävuti sidä;
- Sokratan aigaspäi čomuz kaclese mugažo kut haman da tuntken kategorii;
- Aristotel' mülüti čomuden tärtust (hüvüden i vigatomuden el'genduses) moralin kategorijha sidota sekoindanke;
- Platonan mödhe, edel sündundad ristit om čomuden i puhthan melen sferas. Ristitun filosofižen sädamižen päine sü om čomuden da hüvüden (hüvän) vasthaotmine ülembaižeks meleks.
Keskaigaline Homoi Akvinlaine-filosof sanui, miše nened ičendad oma tarbhaižed čomuden täht:
- proporcionaližusen (ühthekulundan) ližaks,
- mugažo ünäižuz (kaikile detalile pidab olda, detalita om kamedind),
- säind (mujutadud puhthal mujul lugese čomakuluks).
Čomudehe sidodud vepsän muštatišed
vajehta
- Čoma i unes čoma.
- Čoma sana i kivehe reigun tegeb.
- Ei kalliž ole čomuz, a kalliž om pä.
- Eraz emäg tegeb hubaspäi čoman, a eraz čomaspäi huban.
- Ičeiž mad armhembad, ičeiž mecad čomembad.
- Kand sädota, ka mugažo čoma linneb.
- Kuna sündud, sid' i čoma.
- Lop om čoma, ka i kaik om čoma.
- Neiččen ezmäine oza — čoma roža.
- Sigä om čoma, kus meid ei ole.
- Sö kromaine, ka linned priha čomaine.
- Väges ed čomenzu.
Kacu mugažo
vajehtaHomaičendad
vajehta
Čomuz Vikiaitas |
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |