Avaita pämenü
Petroglifad Belomorskan rajonas, Karjalan Tazovaldkund.

Kul'tur (latinan kelen cultura-maižanduzsanaspäi — «kazvatuz», «kul'tiviruind», möhemba — «ristitun kazvatuz», «openduz», «šingotez», «kumardelend») om äiznamoičendaline tärtuz, kävutase ristitun radmižen äjiš statjoiš. Ristitun radmine, tedištuz da sädamine oma kul'turan purtkikš.

Südäiolend

MärhapanendadRedaktiruida

Om olmas enamba pol'tuhad kul'turan märhapanendoid. Kul'tur om ristitun radmižen mugomad kaik seižujad formad, kudambita se ei voi sündutada tošti. Ičtazvedandan kul'tur om kodoiden keraduz, se paneb melid da palahtelendoid homaičematomihe ramuzihe. Artefaktad (kalud, sauvused), elonmahtused, moral' da käskused harakterizuidas kul'turad.

Edel 1830-nzid vozid ei olend «kul'tur»-sanad Venämas. Se putui valdkundha Päivlaskmaižen Evropan tedotöišpäi «vauktustuz»-znamoičendanke.

Kul'turan tedoiduzRedaktiruida

Äi disciplinad tedoitas kul'turan aspektoid: kul'turologii, etnologii, čomamahtontedo, filosofii, politologii, psihologii, ekonomik da pedadogik.

Kul'turan i londusen ičekeskentehmine veb ekologižen tuntken šingotamižennoks. Ristit om londusen palaks i ei voi travida sidä. Modernizman leviganduz kucui tegimišton da lidnoiden kazvatust i sil-žo aigal kul'turan degradacijad. Kul'turoiden erazvuiččend om ristitkundan stabiližen i satusekahan olendan sü voz'tuhiden aigan.

Evropižen kul'turan istorijan pordodRedaktiruida

Nügüd'aigaine kul'turologii jagab Evropan kul'turan istorijad kudhe pordho:

HomaičendadRedaktiruida