Violine (ital.: violino) om populärine kaikes mail'mas jändesoit. Sil znamasine rol' om Evropan kul'turas.

Violižen diapazon
Järgeline violine (165?-ndel vlpäi)

Rahvahaline augotižlibund om necil soitol. Violine sai nügüdläšt nägud 16. voz'sadan keskes Italijan pohjoižes. Levini 17. voz'sadal kut soline soit, kändihe populäižeks Päivnouzmaižen Evropan maiš. Violine i fortepjano oma akademižen (klassižen) muzikan päsoitod. 18. voz'sadan keskespäi violine om simfonižen orkestran i jändekvartetan päsoit.

Violižen mastarid tehtas soitoid. Kaik nell' (viž harvašti) jändet om olmas violižel. Muzikant soitab niil tauguden abul.

Violižen än' (tembr) om sanged alaregistras, pehmed keskregistras i lošt üläregistras. Nell' jändet oma lattüd kvintoiden mödhe: GM D1 A1 E2. Se om jändesoitoiden kaikiš korktemb registrine toižend i kaikiš penemb soit.

Homaičendad

vajehta



  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.