Vepsänma

istoriž-geografine agj Venäman öbokas, vepsläižiden eziauguine elonsija

Vepsänma (vai Vepsii) om istoriž-geografine agj Venäman lodehes (öbokas), vepsläižiden eziauguine eländtahond.

Rahvahan istorine tahond om kaičenus tähäsai. Sijadase neniš regionoiš: Karjalan Tazovaldkundan suvi, Leningradan agjan päivnouzm da Vologdan agjan päivlaskm. Ühthine vepsän administrativine ühtnik ei olend sätud tähäsai, Vepsän nacionaline ümbrik jäi 1930-nziden voziden planoiš vaiše.

Territorii om järvekaz, harakterizuiše äjil soil i mecoil, transportteiden vajagudel, ristitišton penel lugumäral. Vepsän ülüz om londuseližeks vezijagandröunaks Baltijan i Kaspijan meriden basseinoiden keskes. Znamasižed järved oma Änine, Ladog[1] i Vaugedjärv (Valgjärv), joged oma Ojat' i Süvär'.

Istorižes agjas eläb koumen paginan vepsläižid. Paginoiden territorijad levitasoiš penel keskustal toine toižespäi, om mecoid i eländpunktoid venälaižiden enambusenke niiden keskes. Vspäi 1928 suvivepsläižiden pala sirdi Sibirihe (Kemerovon, Irkutskan agjad) päzutamhas kollektivizacijaspäi. Om vepsläižiden joukuid enččedme NSTÜ:dme, Ukrain om toine valdkund vepsläižiden oficialižen lugun mödhe.

HomaičendadRedigeeri

  1. Строгальщикова З.И. О ранних этапах этнической истории вепсов (Vepsläižiden etnižen istorijan aigaližiš etapoiš). // Вепсский край: история и её творцы (Vepsänma: istorii i sen sädajad). Petroskoi: Verso, 2021. — 192 lp. — Lpp. 84−114. (ven.), kirjan pdf-versii illhportal.krc.karelia.ru-saital.
  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.