Vaugedjärv

Vaugedjärv vai Valgjärv, paginoiš mugažo Valgär' , Vaugär' , Volgdar' , Vaagar' ; amuižvepsäks Vouktar (ven.: Белое озеро (mugažo sijaližel paginal — Бело озёро), suom.: Valkeajärvi) om reskveden järv Venäman Vologdan agjan päivlaskmaižes palas, sen Vaškiden dai Belozerskan ümbrikoiš. Mülüb Volg-jogen i Kaspijan meren basseinha.

Vaugedjärven rand (2009)

Ühthižed andmused

Pind om läz 1290 km², mülü — 5,2 km³. Se om agjan koumanz' surtte vezišt, Evropan seičemenz' londuseline järv pindan mödhe. Järven süvüz om 20 metrad, keskmäine süvüz — 4,1 m. Basseinan pind om 14 tuhad nellikkilometrid.

Järven pind reguliruiše i sijadase 113 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Bassein

Langenijad joged oma Kovž, Kem, Megr, kaik om läz kuz'kümned ližajogid da ojid. Üks'jäine Šeksnanjogi lähteb järvespäi.

Ümbrikirjutand

Vaugedjärv om tektonižen augotižlibundan, formiruihe mankoren laskendoil da libutandoil penenke amplitudanke. Randad oma venod, läz lahtita. Järv om kehker formal, 43 kilometrhasai pitte i 32 km levette. Om bongid 15 metrhasai. Madal vezi üks' metr da sen vähemba süvütte levitase erasti ühteks kilometraks randaspäi.

Geografižed arvoimižed abutadas hätken kovan tullein puhundale (päividen koumandez vodes), se telustab laivanlikundale. Sen tagut ümbärdai Belozerskan kanal om saudud järven suvižen i päivlaskmaižen randoidenno vll 1843−1846, ühtenzoitab Kovž-joged Šeksnanjogenke.

Kahten ümbrikon keskused — Belozersk i Lipin Bor — sijadasoiš järven randal, ned-žo oma sen kaikiš znamasižembad eländpunktad.