Vaugedjärv vai Valgjärv, paginoiš mugažo Valgär' , Vaugär' , Volgdar' , Vaagar' ; amuižvepsäks Vouktar (ven.: Белое озеро (mugažo sijaližel paginal — Бело озёро), suom.: Valkeajärvi) om reskveden järv Venäman Vologdan agjan päivlaskmaižes palas, sen Vaškiden dai Belozerskan rajonoiš. Mülüb Volg-jogen i Kaspijan meren basseinha.

Vaugedjärv

Pind om läz 1290 km², mülü — 5,2 km³. Se om agjan koumanz' surtte vezišt, Evropan seičemenz' londuseline järv pindan mödhe. Järven süvüz om 20 metrad, keskmäine süvüz — 4,1 m. Basseinan pind om 14 tuhad km². Järven pind reguliruiše i sijadase 113 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Langenijad joged oma Kovž, Kem, Megr, kaik om läz kuz'kümned ližajogid da ojid. Üks'jäine Šeksnanjogi lähteb järvespäi.

Vaugedjärv om tektonižen augotižlibundan, formiruihe mankoren laskendoil da libutandoil penenke amplitudanke. Randad oma venod, läz lahtita. Järv om kehker formal, 43 kilometrhasai pitte i 32 km levette. Om bongid 15 metrhasai. Madal vezi 1 metr da sen vähemba süvütte levitase erasti ühteks kilometraks randaspäi. Geografižed arvoimižed abutadas hätken kovan tullein puhundale (päividen koumandez vodes), se telustab laivanlikundale, i ümbärdai kanal om saudud järven suvižen i päivlaskmaižen randoidenno.

HomaičendadRedigeeri



  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.