Sofokl (amuižgrek.: Σοφοκλῆς Sophoklēs [so.pʰo.klɛ̂ːs]; sünd. 497/496 edel m.e., Afinad, Amuine Grekanma — kol. 406/405 e.m.e. tal'vel, sigä-žo) oli Amuižen Grekanman tragedijoiden koumes kirjutajišpäi, kenen sädused oma eläbad meiden päivil-ki. Kirjuti amuižgrekan kelel.

Sofokl
Sofoklan büst Kopenhagenan muzejas, vn 270 EME grekižen originalan rimalaine kopii
Sofoklan büst Kopenhagenan muzejas, vn 270 EME grekižen originalan rimalaine kopii
radmižen toižend:

tragedy writer, näitekirjanik, kirjutai

sündundan dat:

läz 496 edel m.e.[1]

sündundan sijaduz:

Colonus[d][2][3][3]

valdkund:

Classical Athens[d][4][4][4]

kolendan dat:

406 edel m.e.[1]

kolendan sijaduz:

Afinad, Classical Athens[d], Grekanma
Atene[d][3]

Commons-logo.svg Sofokl VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

BiografiiRedigeeri

Sofokl oli sündnu Sofillan elokahaze kanzha, Afiniden Kolon-ezilidnha (nüg. mülüb lidnha). Prihastuses sai hüväd opendust. Vspäi 480 EME ühtni lidnan praznikoihe horan ohjandajaks. Tunzi Gerodot-istorikad.

Vl 440 EME lidnalaižed valitihe Sofoklad strategaks realistižen Antigona-tragedijan lavastusen jäl'ghe. Hänen Iofon-poig kändihe tragedijoiden kirjutajan mugažo.

SädamineRedigeeri

Vodespäi 469 e.m.e. Sofokl kirjuti da lavasti 123 tragedijad Afiniden teatran täht, vaiše kahesa p'jesad jäihe meile täuzin: seičeme tragedijad da üks' satirine dram. Nimetomad biografijad kändihe sädusiden alusikš, biografijad oma kirjutadud edel tragedijan südäint tobman palan.

Kaikiš znamasižemb sädusiden nimikirjutez kaičese Florencijan kirjištos (С. Laurentianus, XXXII, 9).

Kaičenuded täuzin sädusedRedigeeri


HomaičendadRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Bibliothèque nationale de France Record #11925151n // BnF catalogue généralParis: BnF.
  2. L. C. Sophocles // Encyclopædia Britannica: a dictionary of arts, sciences, literature and general information / H. Chisholm — 11 — New York, Cambridge, England: University Press, 1911. — Vol. 25. — P. 424–429.
  3. 3,0 3,1 3,2 Archivio Storico Ricordi — 1808.
  4. 4,0 4,1 4,2 Biblioteca Virtual Miguel de Cervantes — 1999.