Südäipalandlikutim

Südäipalandlikutim om lämuzlikutimen toižend, siš poltuzsegoituz palab arni likutimen südäimes (radkameras).

V-vuiččen komponuindan tulkimsüdäipalandlikutim

Sen likutimen toižend om primarine i himine. Kändab poltusen palandan energijad mehanižeks radoks. Palandan produktad sädas radhibjad.

Klassificiruidas südäipalandlikutimid südäisauvondan (tulkimlikutim, rotorlikutim, gazturbinlikutim), kävutandan, poltusen, vägevuden andandan mahtusen, mülün i vedandan mödhe.

Sädandan istorii

Likutimen šingotez vitkostui purumašinan rindataden materialiden i poltusen olmatomuden tagut. No purumašinoiden suruded i veduz oma surehkod vedandvägen sandan irdpol'žen mahtusen tagut, nened ladimed oma tarbhaižed: katl'ad (erazvuiččel poltusel), kondensatorad, purustimed, lämudenvajehtimed, tenderad, pompad, veden sured mülüd. Sil-žo aigal purumašinan päine (funkcionaline) pala ei ole sur', mülütab tulkint i cilindrad. Sen tagut tegijoiden mel' pördui kaikenaigašti voimusennoks ühthepanda poltust likutimen radhibjanke. Kaik se oli edel elektrobatarejoiden kävutandan zavodindad.

Südäipalandlikutimen meletuz om taritud alamaižel Hristian Güigens-tedomehel vl 1678, hän meleti kävutada porhad poltuseks. Üks' ezmäižiš tulkimlikutimišpäi i avto senke oma melestehtud Fransua Isaak de Rivaz-francijalaižel vl 1807. Levitadud avaros nell'taktaine likutim om sätud saksalaižel Nikolaus Otto-inženeral vl 1876 (sai patentad), hän-žo tegi meles likutint kibinsütutamiženke i südäiahtištandanke vl 1861, sen tagut lugetas mest südäipalandlikutimen melestegijaks.

Znamoičend

Vägev i kebn südäipalandlikutim laski säta transportan uzid toižendoid (avtomobil', motocikl, lendim, tank) i paremboita edeližiden likundpalad (laiv, jonusen vedim). Motorizacii vedi ristituiden elon piguden ližadusennoks, avtomobiližen kul'turan sündundannoks.

Homaičendad

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.