Südäipalandlikutim

Südäipalandlikutim om lämuzlikutimen toižend, siš poltuzsegoituz palab arni likutimen südäimes (radkameras).

V-vuiččen komponuindan tulkimsüdäipalandlikutim

Sen likutimen toižend om primarine i himine. Kändab poltusen palandan energijad mehanižeks radoks. Palandan produktad sädas radhibjad.

Klassificiruidas südäipalandlikutimid südäisauvondan (tulkimlikutim, rotorlikutim, gazturbinlikutim), kävutandan, poltusen, vägevuden andandan mahtusen, mülün i vedandan mödhe.

Südäipalandlikutimen meletuz om taritud alamaižel Hristian Güigens-tedomehel vl 1678, hän meleti kävutada porhad poltuseks[1]. Likutimen šingotez vitkostui purumašinan rindataden materialiden i poltusen olmatomuden tagut. Üks' ezmäižiš tulkimlikutimišpäi i avto senke oma melestehtud Fransua Isaak de Rivaz-francijalaižel vl 1807. Levitadud avaros nell'taktaine likutim om sätud saksalaižel Nikolaus Otto-inženeral vl 1876 (sai patentad), hän-žo tegi meles likutint kibinsütutamiženke i südäiahtištandanke vl 1861, sen tagut lugetas mest südäipalandlikutimen melestegijaks. Vägev i kebn südäipalandlikutim laski säta transportan uzid toižendoid (avtomobil', motocikl, lendim, tank) i paremboita edeližiden likundpalad (laiv, jonusen vedim). Motorizacii vedi ristituiden elon piguden ližadusennoks, avtomobiližen kul'turan sündundannoks.

Homaičendad

vajehta
  1. Двигатель внутреннего сгорания (Südäipalandlikutim) // Sur' venämalaine enciklopedii (2004−2017) old.bigenc.ru-saital. (ven.)
  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.