Näd
Näd | ||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Tedoklassifikacii | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
Latinankel'ne nimi | ||||||||||||||
Martes martes (Linnaeus, 1758) | ||||||||||||||
Areal | ||||||||||||||
|
Näd (latin.: Martes martes) om živatoiden erik, mülüb Nädanvuiččed-sugukundha (Mustelidae).
Živat om levitadud kaikedme Evropadme päiči Islandijas i Pirenejan pol'saren palas. Ümbärdab ristitun eländpunktoid. Om mectusen objektaks karvha näht.
Ümbrikirjutand
vajehtaKarv oleleb kaštananmujun vai muzaburan. Pakuine läip kaglan ezipolel om ühthe i nena om pimed Martes foina-nädaspäi erineden. Kezaline karv om lühüdamb da kauktamb mi tal'veline. Händ om pit'k karvakaz 16..28 sm pitte, se om balansir hüpkiden täht. Täuz'kaznuden nädan veduz vajehtase 0,8..1,8 kg röunoiš, ižačun veduz om koumandesen enamba mi emäčun. Hibj om pit'kač 45..58 sm pitte, käbälad oma lühüdahkod, karv kazvab käbäliden pindal.
Näd mahtab ličta i hüpta puidme, hüpked 4 metrhasai. Tegeb peitsijid onziš, kävutab oravan tactud sauvusid, linduiden pezoid. Lebaidab päiväl, ecib sališt hämäras i öl.
Söte
vajehtaLihansöi živat, söb pöudhirid, oravid, penid linduid da heiden munint. Rikob purendal niškha, i mecnikale piidab katta da kaita sidä sanktal püštsebanpäl. Sügüzel näd voib söttas fruktoil, marjoil i pähkmil. Erasti södas löcuid, edenoid, gavedid, kolijoid. Varadab sömäd tal'veks.
Äikerdoičend
vajehtaTäuz'kaznu oleskeleb elon kahtel vodel, äikerdoitas koumandes vodespäi. Oleleb koume poigašt kerdalaz tobjimalaz. Näd voib eläda stajas 16 vodhesai, i vaiše erased elädas kümnevoččhe igähäsai londusen arvoimižiš.
Homaičendad
vajehta
Näd Vikiaitas |