Lidn om eraz järed eländpunkt. Lidnan eläjad ei rada maižanduses tobjimalaz, no oma otnuded industrijha i holitišiden sferha.

Vologd, järgeline Venäman provincialine lidn

Lidnansauvomine tedoidab lidnoiden šingotesen käskusid da ohjandimid.

IstoriiRedigeeri

Lidn om territorii šingotadud ižandusenke, sauvusiden äjüz jämha elegiš ristitištole. Tärtuz sündui lidnuz-sanaspäi — seinätud taho kaičemhas vihanikoid vaste.

Aigan mändes lidnoiden lugu ližadui ristitišton, torguindan i tegimišton kazvandan tagut. Lidnastumine (Urbanizacii) zavodihe, se om ristituiden sirdandan process lidnoihe küläeländpunktoišpäi. 1950-nziš vozišpäi ezilidnastumine (suburbanizacii) tegihe šingotadud maiden pirdaks, ristitud sirttas ezilidnoihe ecmähä elon komfortižid arvoimižid, no ratas lidnas, muga lidnaglomeracijad sädasoiš.

Vl 2015 läz nelläd milliardad ristituid oliba lidnalaižikš, se lugu ülitab ristitkundan lugun pol't.

KlassifikaciiRedigeeri

Nügüd'aigaižed lidnad jagasoiš penikš (vähemb 50 tuhad eläjid), keskmäižikš (50..100 tuhad), surikš (100..250 tuhad), tobjikš (250..500 tuhad), sur'kuluikš (500 tuhad — 1 million) i millionnikoikš (enamb üht millionad eläjid).

Sured lidnad oma globaližed, niiden šingotez märičese infrastrukturan olendan i kävutandan mödhe.

ÜmbärduzRedigeeri

Äjil suril lidnoil om ičeze lidnoid-kaimdajid. Ned voidas ühtenzuda i säta aglomeracijad, kudambad voidas olda ühtenzoittud megalopolisoihe.

Lidnha sidodud vepsän muštatišed da ozoitesedRedigeeri

MuštatišedRedigeeri

  • Ei kaht carid ühthe lidnha mülütagoi.
  • Ni küläs kündai, ni lidnas lendai. (nimihe ei sättu ristitun polhe)

OzoitezRedigeeri

  • Hebo hirnui lidnas, a tägä vall'astuz särahti. (jumalanjuru)

HomaičendadRedigeeri