Lüter Martin

Tarbhaine lehtpol'

Martin Lüter (saks.: Martin Luther [ˈmaɐ̯tiːn ˈlʊtɐ]; sünd. 10. kül'mku 1483, Aisleben, Saksonii — kol. 18. uhoku 1546, sigä-žo) oli hristanuskondan jumalantedomez', Reformacijan iniciator, Biblijan päine kändai saksan kel'he. Protestantizman üks' sarakoišpäi om nimitadud hänen kanzannimen mödhe — lüteranižuz. Saksan kirjankelen üks' sädajišpäi.

Lüter Martin
saks.: Martin Luther
Martin Lüter vl 1529, pirdi voikuvad Lukas Kranah-vanhemb
Martin Lüter vl 1529, pirdi voikuvad Lukas Kranah-vanhemb
nimi sündundan jäl'ghe:

saks.: Martin Luther

radmižen toižend:

tõlkija, teoloog, Tekstdichter, professor, Munk, advokaat, Bible translator, hymnwriter, Protestant reformer, pap', laulukirjutaja, filosof

sündundan dat:

10. kül'mku 1483[1][2][3]

sündundan sijaduz:

Eisleben[d], Saksanma[4]

valdkund:

Flag of Electoral Saxony.svg Saksimaa kuurvürstiriik[d]

kolendan dat:

18. uhoku 1546[1][2][3] (62 vot)

kolendan sijaduz:

Eisleben[d], Saksanma[4][5]

tat:

Hans Luther[d]

mam:

Margarethe Luther[d]

avtograf:

Martin Luther Signature.svg

Commons-logo.svg Lüter Martin VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

BiografiiRedaktiruida

Tuleban aigan reformator oli sündnu vas'kkaivuden Gans Lüter-radnikan (1459−1530) kanzha. Se sirdi Mansfel'd-mägilidnudhe Martinan sündundan jäl'ghe, kus tat kändihe elokahaks bürgeraks. Vspäi 1497 Martin openui kazvatajiden valičendan mödhe Magdeburg-lidnan franciskanižes školas, vll 1501−1505 sai opendust Erfurtan universitetas i joudjaližiden čomamahtoiden magistran arvod, zavodi opeta jurisprudencijad, no sil-žo 1505-ndel vodel poikesti kazvatajile i tuli Avgustinan ordenan jumalankodihe Erfurt-lidnas. Vl 1506 Lüter tegi manahan toivotust. Vspäi 1507 kändihe papikš.

Vl 1525 nell'kümnekaks'vozne Lüter nai, oti Katarina fon Bora, endišt manahinäd, akaks. Sündutihe kuz' last naimiželos.

Valitud sädusedRedaktiruida

  • «Ühesakümne viž tezisad» vai «Disput indul'gencijoiden väges» (1517, latin.: Disputatio pro declaratione virtutis indulgentiarum)
  • «Saksan rahvahan hristanuskojan bajarišton täht» (1520, saks.: An den christlichen Adel deutscher Nation)
  • «Hristanuskojan joudjudes» (1520, latin.: De libertate christiana)
  • «Valdan orjuses» (1525, latin.: De Servo Arbitrio)
  • «Sodas turkoid vaste» (1528, saks.: Vom Kriege wider die Türken)

HomaičendadRedaktiruida

  1. ↑ 1,0 1,1 http://www.treccani.it/enciclopedia/martino-lutero_(Enciclopedia_Italiana)/
  2. ↑ 2,0 2,1 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых дадзеных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform — 2011.
  3. ↑ 3,0 3,1 BeWeB
  4. ↑ 4,0 4,1 Saksamaa Rahvusraamatukogu, Berliini Riigiraamatukogu, Bavarian State Library et al. Record #118575449 // Integrated Authority File — 2012—2016.
  5. ↑ Burr G. L. A New Fragment on Luther's Death, With Other Gleanings From the Age of the Reformation // Am. Hist. Rev. — American Historical Association, University of Chicago Press, OUP, 1911. — Vol. 16, Iss. 4. — P. 723–735. — ISSN 0002-8762; 1937-5239 — doi:10.2307/1835704; doi:10.1086/AHR/16.4.723

IrdkosketusedRedaktiruida

  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.
Purde - "https://vep.wikipedia.org/w/index.php?title=Lüter_Martin&oldid=119812"