Kuznečihan sild
Kuznečihan sild (ven.: Кузнечевский мост) om rippui vižkeskustaine avtotesild Arhangel'skan keskuzpalas Kuznečih-joges päliči (Pohjoižen Dvinan hijam).
Sild om avtoiden da jüguavtoiden täht (penemb mi 10 tonnad), mugažo jaugnikoiden täht. Ühtenzoitab Solombalan rajonad lidnan keskusenke.
Istorii
vajehtaEzmäine pordaigaline maksline puine sild oli olmas sil-žo sijal vspäi 1805. Sild oli rados kezaaigan vaiše, rušihe keväzližen sur'veden i jän ujundan tagut. Vl 1867 saudihe ut pordaigališt sildad lidnan rahoišpäi. Tramvaid ajaškanziba sidme vl 1917.
Ezmäine kaikenaigaine sild sen sijas oli saudud pumateriališpäi raudasižil alusil vll 1923−1924. Vn 1924 keväzline sur'vezi mureni sildan keskustoid, kävutihe niid haugoikš. Saudihe pordaigališt sildad möst. Grigorii Perederii-inžener projektirui ut kaikenaigašt sildad vspäi 1935, letihe alusid, no azotadihe sauvondradoid Suren sodan taguiči.
Vll 1953−1956 kaikenaigaine sild om saudud möst, metallasine da betonine. Vhesai 2002 tramvaited oliba sildal. Vl 2003 sur' kohenduz mäni, kebnenzoitihe sildad i röunatihe likkuimiden vedust. Pullosild om senno suriden jüguavtoiden täht. Uden sildan sauvond om vaiše planoiš, ezimeletaden se linneb Šilov-sarenno.
Ümbrikirjutand
vajehtaSauvuz om 385 metrad pitte i 20,4 m levette[1], päkeskustan piduz om 124 metrad. Toižiden keskustoiden piduz om 55 i 63 metrad. Avtoteiden ühthine leveduz om 13,6 m, kaks' trotuarad oma 3,4 m levette kaikutte. Metalližiden pilonoiden korktuz teiden päl om 18 metrad. Sildan alused oma monolitižed raudbetonižed vajil. Keskustad oma terazbalkoišpäi, oma kattud raudbetonapakoil 17 sm sankte.
Homaičendad
vajehta- ↑ Стрелецкий Н. Н. Сталежелезобетонные мосты (Teraraudbetonižed sildad). — M.: Transport, 1965. — 376 lp. — Lpp. 83, 85, 122−124. (ven.)
Kuznečihan sild Vikiaitas |