Kraiov (rom.: Craiova [kraˈjova]) om lidn Romanijan suvipäivlaskmas. Se om valdkundan seičemenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Dolžun ümbrikon administrativine keskuz.

Kraiov
Craiova
Lidnanznam
Valdkund Romanii
Eläjiden lugu (2021) 234,140 ristitud
Pind 81,41 km²
Kraiov Craiova
Pämez' Lia Olguta Vasilesku
(mandat reduku 2020 — 2024,
Lia Olguța Vasilescu)
Telefonkod +40-(0)251
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3

Istorii

vajehta

Eländpunkt mainitase lidnan statusanke 16. voz'sadan ezmäižes polespäi. Vll 1770−1771 oli Valahijan pordaigaližeks pälidnaks Venälaiž-turkižen sodan aigan. Äi arhitekturan muštnikoid om kaičenus tähäsai.

Kraiov šingotase avtosauvomižen täudel ciklal (Ford), sömtegimištol, elektrotehnižel inžiniringal i elektrusen tehmižel.

Geografijan andmused

vajehta
 
Lidnan sijaduz valdkundas (2014)

Lidn sijadase ümbrikon pohjoižpäivnouzmas, Žiu-jogen päivnouzmaižel randal (rom.: Jiu 340 km pitte, Dunain hura ližajogi), 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lujad manrehkaidused oleskeliba lidnas (1790, 1831). Matkad Buharesthasai om 227 km päivnouzmha.

Klimat om ven kontinentaline Keskmeren valatoitusenke, keza om päivoikaz. Voden keskmäine lämuz om +11,6 C°, kezakun-elokun +21,3..+23,3 C°, tal'vkun-uhokun −0,9..+1,3 C°. Ekstremumad oma −30,5 C° (viluku) i +40,8 C° (eloku). Kezaaigan minimum om +4,4 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +21,4 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 637 mm vodes, enamba semendkus-heinkus (68..74 mm kus), vähemba uhokus (34 mm). Paneb lunt 55 päiväd tal'ves keskmäras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 72..75 % röunoiš sulakus-sügüz'kus, 87..91 % kül'mkus-uhokus (sen aigan sumeg om paks).

Eläjad

vajehta

Vn 2011 Romanijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 269 506 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 303 959 eläjad vl 1992.

Rahvahad (2011): eläjiden 89,5 % oma romanijalaižed, 2,0 % — čiganalaižed, 0,3 % — toižed rahvahad, 8,2 % — rahvahuden ozutandata.

Kraiovan universitet[1] radab lidnas vspäi 1965 (20 tuhad üläopenikoid vl 2014, rom.: Universitatea din Craiova), sätihe openduzaluzkundoiden ühtištusel.

Transport

vajehta

Avtobusad (17 maršrutad) i tramvaid (vspäi 1987, koume jonod) oma kundaližeks transportaks lidnas. Kraiov-päraudtestancii radab vspäi 1875, se om elektrificiruidud vspäi 1969. Lidn ühtenzoitase raudtedme valdkundan suridenke lidnoidenke.

Rahvahidenkeskeine civiline Kraiov-lendimport[2] (CRA / LRCV, 598 tuh. passažiroid vl 2023) sijadase seičemes kilometras päivnouzmha lidnaspäi. Tehtas reisid Suren Britanijan, Italijan i Ispanijan surihe lidnoihe, Parižha, Brüsselihe, om sezonižid čarterreisid Antal'jaha.

Homaičendad

vajehta
  1. Kraiovan universitetan sait (ucv.ro). (rom.) (angl.)
  2. Rahvahidenkeskeižen Kraiov-lendimportan sait (aeroportcraiova.ro). (rom.) (angl.) (bolg.) (serb.)

Irdkosketused

vajehta