Kraiov
Kraiov (rom.: Craiova [kraˈjova]) om lidn Romanijan suvipäivlaskmas. Se om valdkundan seičemenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Dolžun ümbrikon administrativine keskuz.
Lidnanznam | |
Valdkund | Romanii |
Eläjiden lugu (2021) | 234,140 ristitud |
Pind | 81,41 km² |
Pämez' | Lia Olguta Vasilesku (mandat reduku 2020 — 2024, Lia Olguța Vasilescu) |
Telefonkod | +40-(0)251 |
Aigvö | tal'vel UTC+2, kezal UTC+3 |
Istorii
vajehtaEländpunkt mainitase lidnan statusanke 16. voz'sadan ezmäižes polespäi. Vll 1770−1771 oli Valahijan pordaigaližeks pälidnaks Venälaiž-turkižen sodan aigan. Äi arhitekturan muštnikoid om kaičenus tähäsai.
Kraiov šingotase avtosauvomižen täudel ciklal (Ford), sömtegimištol, elektrotehnižel inžiniringal i elektrusen tehmižel.
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase ümbrikon pohjoižpäivnouzmas, Žiu-jogen päivnouzmaižel randal (rom.: Jiu 340 km pitte, Dunain hura ližajogi), 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lujad manrehkaidused oleskeliba lidnas (1790, 1831). Matkad Buharesthasai om 227 km päivnouzmha.
Klimat om ven kontinentaline Keskmeren valatoitusenke, keza om päivoikaz. Voden keskmäine lämuz om +11,6 C°, kezakun-elokun +21,3..+23,3 C°, tal'vkun-uhokun −0,9..+1,3 C°. Ekstremumad oma −30,5 C° (viluku) i +40,8 C° (eloku). Kezaaigan minimum om +4,4 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +21,4 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 637 mm vodes, enamba semendkus-heinkus (68..74 mm kus), vähemba uhokus (34 mm). Paneb lunt 55 päiväd tal'ves keskmäras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 72..75 % röunoiš sulakus-sügüz'kus, 87..91 % kül'mkus-uhokus (sen aigan sumeg om paks).
Eläjad
vajehtaVn 2011 Romanijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 269 506 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 303 959 eläjad vl 1992.
Rahvahad (2011): eläjiden 89,5 % oma romanijalaižed, 2,0 % — čiganalaižed, 0,3 % — toižed rahvahad, 8,2 % — rahvahuden ozutandata.
Kraiovan universitet[1] radab lidnas vspäi 1965 (20 tuhad üläopenikoid vl 2014, rom.: Universitatea din Craiova), sätihe openduzaluzkundoiden ühtištusel.
Transport
vajehtaAvtobusad (17 maršrutad) i tramvaid (vspäi 1987, koume jonod) oma kundaližeks transportaks lidnas. Kraiov-päraudtestancii radab vspäi 1875, se om elektrificiruidud vspäi 1969. Lidn ühtenzoitase raudtedme valdkundan suridenke lidnoidenke.
Rahvahidenkeskeine civiline Kraiov-lendimport[2] (CRA / LRCV, 598 tuh. passažiroid vl 2023) sijadase seičemes kilometras päivnouzmha lidnaspäi. Tehtas reisid Suren Britanijan, Italijan i Ispanijan surihe lidnoihe, Parižha, Brüsselihe, om sezonižid čarterreisid Antal'jaha.
Homaičendad
vajehta- ↑ Kraiovan universitetan sait (ucv.ro). (rom.) (angl.)
- ↑ Rahvahidenkeskeižen Kraiov-lendimportan sait (aeroportcraiova.ro). (rom.) (angl.) (bolg.) (serb.)
Irdkosketused
vajehta- Lidnan tobmuden sait (primariacraiova.ro). (rom.) (angl.) (fr.)
Kraiov Vikiaitas |