Kičmengan ümbrik

Kičmengan ümbrik (ven.: Кичменгско-Городецкий округ) om ümbrik (edel vn 2022 kezakud — rajon) Venäman Vologdan agjas.

Kičmengan ümbrik
Кичменгско-Городецкий округ

Znam	Flag
Valdkund	Venäma
Administrativine keskuz	Kičmengan Lidnut
Eläjiden lugu (2023)	14,475 ristitud
Pind	7,061,19 km²

Administrativine keskuz da kaikiš suremb eländpunkt om Kičmengan Lidnut-žilo.

Istorii

Ümbrikon aluz om pandud kut rajon vn 1924 kezakun 10. päiväl Pohjoižen Dvinan gubernijha. Vl 1928 ližaduihe Jenangan rajonad sihe. Vn 1929 heinkun 15. päiväspäi rajon mülüi Pohjoižen randan Pohjoižen Dvinan ümbrikho. Vn 1930 heinkun 30. päiväl heittihe sidä ümbrikod, i voden 1936 tal'vkun 5. päivhäsai rajon mülüi Pohjoižhe randha kuti administrativine ühtnik. Vl 1931 Kičmengan rajonan pind oli 7700 nellikkilometrad, ristitišt — 73400 eläjad. Vozil 1936−1937 oli Pohjoižen agjan palaks. Vn 1937 sügüz'kun 23. päiväspäi rajon mülüb Vologdan agjaha. Ümbrik om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2004.

Geografijan andmused

Kičmengan ümbrik sijadase agjan suvipäivnouzmas. Pind — 7 061,19 nellikkilometrad. Mecad ottas territorijan 86 % (6061 km²), kuššed mecad oma enambuses.

Om röunoid seičemenke Venäman ümbrikonke i rajonanke:

• päivnouzmas Kirovan agjan Podosinovecan da Oparinon rajonidenke;
• suvipäivnouzmas Kostroman agjan Vohman rajonanke;
• suves da suvipäivlaskmas Vologdan agjan Nikol'skan ümbrikonke;
• päivlaskmas Vologdan agjan Babuškinan ümbrikonke;
• lodehes Vologdan agjan Nüksenican ümbrikonke;
• pohjoižes Vologdan agjan Suren Ustügan ümbrikonke.

Reljef om tazo päivlaskmas, kukhikaz toižil sijil, pened sod oma päivlaskmas da pohjoižes. Pohjoižed Uvalad-ülüden pohjoine pala om ümbrikon territorijad suves. Znamasine jogi om Jug sen huran Kičmen'g- da oiktan Jontal-ližajogidenke, mülüdas Pohjoižen Dvinan (Jävaldmeren) basseinha. Om vähä penid järvid (1 km² penemba pindal). Sod ottas 15 % territorijas.

Londuseližed varad oma turbaz, sauvondmaterialad (letked, saved, gravii), mec, reskvezi.

Tobmuz

Vn 2013 sulakun 1. päiväspäi rajonan territorii jagoihe koumeks küläkundaks (municipaližeks ühtnikaks). Kaik ned oma kätud ümbrikon territorialižikš palakundoikš vn 2022 kezakuspäi.

Vn 2015 tal'vkun 14. päiväspäi Lübov' Djakova radoi rajonan pämeheks parlamentan valdatusiden strokun lophusai (2017. voz'). Hän-žo oli rajonan parlamentan ezimehen vspäi 2013. Käskusenandai tobmuz om rajonan parlament — Municipaline Suim (ven.: Муниципальное собрание) 20 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Järgvaličendad sihe oliba vn 2013 sügüz'kun 8. päiväl.

Vn 2015 tal'vkun 14. päiväspäi Galina Trufanova radoi rajonan administracijan pämehen. Kaks' administracijan varapämest oliba hänele abhu. Kaik kuz' ohjandust, seičeme palakundad da üks' komitet alištuiba rajonan administracijale.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe rajonan eläjiden lugu oli 22 187 ristitud, vn 2010 — 18 485 ristitud, vn 2021 — 14 776 ristitud.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 97,6 %, toižed rahvahad — 1,6 %, rahvahuden ozutandata — 0,8 %.

Kaik om 341 eländpunkt (vspäi 2021) ümbrikos, niiden kesken 26 žilod, 310 küläd i viž počinokad. Niišpäi 80 küläd, nell' žilod i kaks' počinokad seištas kaikenaigaižeta ristitištota. Toine sur' eländpunkt om Jugskii-žilo (1,1 tuh. rist. vl 2002).

Ižanduz

Ümbrikon ižandusen päsarakod oma mecan varhapanend da ümbriradmine pilindmaterialoihe, sömtegimišt da maižanduz, turizm.

Irdkosketused

• Kičmengan ümbrikon oficialine sait (35kichgorodeckij.gosuslugi.ru). (ven.)
• Kičmengan ümbrik agjan ohjastusen oficialižel vologda-oblast.ru-portalal. (ven.) (angl.)