Kedr
Livanine kedr
Livanine kedr (Cedrus libani) Londonan puištos, 2005. Se om heimon tipine erik
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Kavag'kazmused (Pinophyta)
Klass: Kavag'kazmused (Pinopsida)
Kund: Pedaižed (Pinales)
Sugukund: Pedaižed (Pinaceae)
Heim: Kedr
Latinankel'ne nimi
Cedrus Trew, 1757


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 183405
NCBI 3321

Kedr (latin.: Cedrus) om Pedaižed-sugukundan igähižvihandoiden kazmusiden heim, kogoneb koumes erikospäi.

Leviganduz vajehta

Kedroiden nügüd'aigaine londuseline areal om Keskmeren mägirandoiden päivnouzm i suvi (1000..2200 m ü.m.t. korktusil), Gimalajiden päivlaskm (1500..3200 m ü.m.t.). Pud oma naturalizuidud satusekahašti Krim-pol'saren suvirandal. Om kedran mecoid Edahaižes Päivnouzmmas (26 tuhad km²). Kazvab ištutadud formal mail'madme: Britanižil saril, Avstralijan suves, Udes Zelandijas, Amerikan maiš. Liliputal'ne form kävutase bonsaikš.

Kazmuz voib äikerdoitas semnil tahondoiš ekstremumanke korktemb mi −25..−30 C° erikoidme. Kedr kazvab paremba rohlil mahusil, mouckiven vajagudenke, toižin mokičese hlorozan tagut.

Ümbrikirjutand vajehta

Tauz'kaznuded pud oma 40..50 metrad kortte, kron om leved. Kor' om muzahahk, siled noril tüvil, räbed vanhil. Vezad oma lühüdad i pit'kad, jäl'gmäižiden kavag' kazvab spiraližikš. Neglanvuiččed lehtesed oma 8..25 mm pitte, 60 millimetrhasai gimalajižel erikol.

Änikoičeb sügüzel. Kedroiden i pedajiden käbuiden struktur om kaikiš pojavamb.

Kävutand vajehta

Vahv pumaterial om arvokaz amuižiš aigoišpäi. Ottas pertiden i laivoiden sauvomižhe, meblin tehmižhe. Ei voi otta sömäks kedran erikoiden semnid, pedajiden-«kedroiden» erineden. Kedr kävutase parfümerižes tegimištos.

Ištutadas puištoiš, taivazman i hobedan polhe formad oma kaikiš enamba dekorativižed.

Erikod vajehta

Kaik lugetas koume erikod heimos:

Ende livanižen kedran toižend oli erižeks nelläks erikoks:

  • Cedrus brevifolia (Hook.f.) Elwes & A.Henry — Kipran kedr, vai Lühüdkavag'kedr

Homaičendad vajehta