Kal'cii
Kal'cii (Ca — calcium latinan kelel) om 20nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahtendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahtenden gruppan päalagruppas, IIA), tabluden nelländes periodas.
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/96/Calcium_unter_Argon_Schutzgasatmosph%C3%A4re.jpg/200px-Calcium_unter_Argon_Schutzgasatmosph%C3%A4re.jpg)
20 |
0
0 0 2 8 8 2 |
Ca 40,078 |
|
Kal'cii |
Ühthine ümbrikirjutand
vajehtaKal'cii om levitadud Man kores lujas, otab 3,38 % massan mödhe (videnz' sija). Mülünd merivedes — 400 mg/L. Ei voi löuta kal'cijad joudjas olendas londuses elementan korktan himižen aktivižusen tagut.
Vl 1808 anglijalaine Hemfri Devi-himik sai elementarišt kal'cijad ezmäižen kerdan nepsan sambutadud moucan (Ca(OH)2) i artutin hapandusen (HgO) elektrolizan abul platinan olendanke. Hän nimiti ut metallad latinižen calx-sanal genitivas (calcis) «mouc», «pehmed kivi».
Kal'cii om tarbhaine element eläjiden täht. Ristitun hibjan lud i hambhad mülütadas kal'cijan ühtnendoid. Elementan ionad palahtoittas vert.
Fizižed ičendad
vajehtaKal'cii om pehmed hobedaižvauged muglmetall, kudamb om lujas aktivine himižešti. Kristalline segluz om kubine, sen kaks' toižendad oma olmas. Toižetamine α↔β tegese 443 C° lämudel, madalambal lämudel segluz om tahkoncentriruidud, korktembal — mülüncentriruidud.
Atommass — 40,078. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 1,55 g/sm³. Suladandlämuz — 1112 K (838,85 C°). Kehundlämuz — 1757 K (1483,85 C°).
Londuseline kal'cii kogoneb kudes izotopaspäi, niiden keskes viž oma stabiližed: 40Ca (96,941 %), 42Ca (0,647 %), 43Ca (0,135 %), 44Ca (2,086 %), 46Ca (0,004 %), 48Ca (0,187 %, T½=6,4 × 1019 vot, kändase titanaks). Tetas mugažo 18 ratud radioaktivišt izotopad 34..39, 41, 45, 47, 49..57 atommassanke, izomärid ei ole löutud. Kaikiš hätkembad oma 41Ca-izotop (sen T½ om läz 99400 vot), 45Ca 162,6 päiväd pol'čihodamižen pordonke i 47Ca (4,5 päivest). Radioaktivižed izotopad nomeranke 35..37 hajetas β- i protonižen čihodamižen kal't, kändasoiš argonaks i kalijaks. Kaik toižed izotopad heittas β-čihodamižen kal't, kändasoiš skandijaks, nomerad 38, 39 i 41 — kalijaks, nomer 41 kävutab elektronan tabadandad.
Himižed ičendad
vajehtaKal'cijan muigotandmär om +2. Element reagiruib hapanikanke, hloranke, bromanke, jodanke i hil'muiktuzgazanke honuzližel lämudel, oz.:
Reakcii vedenke om terav, no poukahtuseta:
Metall palab il'mas huldutamižel, leskusen muju om savičunvuitte rusked.
Elementarine kal'cii sase tegimel vakuumas mouckiven (kal'cijan hapandusen) endištusel alüminijan tuhkan abul +1200 C° lämudel:
Purustadud kal'cii keradase i puhtastase.
Kävutand
vajehtaOttas kävutamižhe kal'cijan mineraloid sauvondas amuižiš aigoišpäi, ned oma mouckivi i mouc, mramor, gips.
Kal'cijan ližaduz om tarbhaine terasen tehmižes[1]. Kävutadas metallišt kal'cijad endištajaks metalloiden samižes.
Homaičendad
vajehta- ↑ Düdkin D. A., Kisilenko V. V. Влияние различных факторов на усвоение кальция из порошковой проволоки с комплексным наполнителем СК40 (Erazvuiččiden faktoroiden valatoituz kal'cijan adsorbiruindad pal'has südäimes vanuimespäi kompleksiženke SK40-täutmenke) // Elektrometallurgija-aiglehtez. — 2009. — Semendku (№ 5). — Lpp. 2−6. (ven.)
Irdkosketused
vajehta- Kal'cii webelements.com-saital. (angl.)
- Kirjutuz kal'cijas Himižiden elementoiden populärižes n-t.ru-kirjištos. (ven.)
Kal'cii Vikiaitas |