Kafka Franc
Franc Kafka (saks.: Franz Kafka; sünd. 3. heinku 1883, Prag, Avstrii da Mad'jaranma — kol. 3. kezaku 1924, Klosternoiburg, Ezmäine Avstrijan Tazovaldkund) oli tetab avstriž-mad'jaralaine (čehalaine) kirjutai-absurdist.
Kafka Franc | |
saks.: Franz Kafka | |
Franc Kafka fotokuval vl 1906 | |
nimi sündundan jäl'ghe: |
saks.: Franz Kafka |
---|---|
radmižen toižend: |
romaanikirjanik, fabulist, lühijuttude kirjutaja, aphorist, päevikupidaja, kändai, advokaat, scentarist, poet lawyer, claims adjuster, proosakirjanik, kirjutai |
sündundan dat: |
Lua tõrge kohal Moodul:Sources 194. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value). |
sündundan sijaduz: |
Lua tõrge kohal Moodul:Sources 194. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value). |
valdkund: | |
kolendan dat: |
3. kezaku 1924[6][5][4][7][8][8][9][10][11][12][13][14][15][16][17][18] (40 vot) |
kolendan sijaduz: | |
tat: | |
mam: | |
avtograf: | |
sait: | |
Kafka Franc VikiAitas | |
Om sädusid VikiPurtkiš |
Biografii
vajehtaFranc oli sündnu evrejan kanzha, oli vanhemban lapsen. Tat möi galanterejan tavaroid tukuil, mam libui elokahan oludenkeitajan perehespäi. Kanzannimi om čehan augotižlibundan, kavka znamoičeb «näk». Franc mahtoi besedoita čehaks, no kirjuti kaiken elon saksan kelel (hänen maman kel'). Vll 1889−1893 prihaižen openui lidnan alaškolas (Deutsche Knabenschule), sid' gimnazijas vhesai 1901. Lopi Pragan Karlan universitetad oiktusen doktoran specializacijanke vl 1906. Radoi juristaks varmitusidenke tehmižtravmatizman sarakos. Läksi penzijha edel aigad vl 1922 läžundan tagut.
Kirjuti sanutesid da tošt prozad joudjal. Koli edel aigad tuberkulözan tagut, hänen tat i mam koliba möhemb, mi heiden poig. Severz'-se sanutesiden kogodusid om publikoitud kirjutajan elon aigan.
Valitud sädused
vajehta- Romanad
- 1911−1916 — Amerik / Kadonu tedmata (Amerika / Der Verschollene)
- 1914−1915 — Process (Der Prozeß)
- 1922 — Zamk (Das Schloß)
- Sanutesiden i penen prozan kogodused
- 1913 — Tün'kaclend (Betrachtung)
- 1915 — Aznoičendad (Strafen)
- 1919 — Külähine lekar' (Ein Landarzt)
- 1924 — Näl'gen himoičii (Ein Hungerkünstler)
- Lehtikod in-oktavo
Kaik om kahesa radlehtikod (voziden 1917−1919), mülütadas ezikirjutesid, sanutesid i niiden variantoid, sekoimižid da kaclendoid.
- Aforizmad
- Sekoimižed grähkas, mokičendas, toivos i todesižes tes (Betrachtungen über Sünde, Leid, Hoffnung und den wahren Weg, 1931).
Nimikirjuteses om Kafkan enamba mi sada virkehid, oma valitud hänel koumandes i nelländes lehtikospäi in-oktavo
Homaičendad
vajehta- ↑ 1,0 1,1 Robertson R. Kafka: A Very Short Introduction — University of Oxford, 2004. — P. 1. — ISBN 978-0-19-280455-6
- ↑ 2,0 2,1 Kafka F. The Metamorphosis: The Translation, Backgrounds and Contexts, Criticism / S. Corngold — 1 — W. W. Norton & Company, 1996. — P. 211. — ISBN 978-0-393-96797-5
- ↑ Deutsche Nationalbibliothek Record #118559230 // Integrated Authority File — 2012—2016.
- ↑ 5,0 5,1 Кафка Франц // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохорова — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
- ↑ Kafka F. The Metamorphosis: The Translation, Backgrounds and Contexts, Criticism / S. Corngold — 1 — W. W. Norton & Company, 1996. — P. 213. — ISBN 978-0-393-96797-5
- ↑ SNAC — 2010.
- ↑ 8,0 8,1 Internet Broadway Database — 2000.
- ↑ Itaú Cultural Enciclopédia Itaú Cultural — São Paulo: Itaú Cultural, 2001. — ISBN 978-85-7979-060-7
- ↑ ISFDB — 1995.
- ↑ NooSFere — 1999.
- ↑ filmportal.de — 2005.
- ↑ BD Gest'
- ↑ Brockhaus Enzyklopädie
- ↑ Brockhaus Enzyklopädie
- ↑ Czech National Authority Database
- ↑ BeWeB
- ↑ The Fine Art Archive — 2003.
- ↑ Trenkler T. Kafka in Kierling: Siechtum prolongiert / Hrsg.: O. Bronner — 2011.
Kafka Franc Vikiaitas |