Guptan imperii (sanskr.: गुप्त gupta, hindi: गुप्त राजवंश gupt raadžavanš «Guptan dinastii») oli valdkund Indijan pohjoižpalas Gupta-dinastijan ohjandusen al. Oli olmas 4.-6. voz'sadoil, korged aig oli vll 319−467, čihozi äjihe valdkundoihe 6. voz'sadan lopus.

Guptan imperii
गुप्त (sanskr., gupta)
गुप्त राजवंश (hindi, gupt raadžavanš)
Tehtud 320-nded voded
Hajenu 600-nded voded
Guptan imperii गुप्त (sanskr., gupta) गुप्त राजवंश (hindi, gupt raadžavanš)
Pälidn Pataliputr
Pind 3 500 000 km²
Kel' sanskrit (kirjankel' i tedon kel')
prakrit (paginkel')
Ohjanduzform monarhii
Pämehen titul maharadž
Jäl'gmäine pämez' Višnugupta
Dinastii Gupta
Religii induizm
buddizm
džainizm
Imperijan territorii läz 420. vot

Guptoiden aig oli gollemb mi edeline Kušanan imperii, induizm änikoiči todesižikš möhemba. Valdkundaline ohjanduzkund ei ole mugoi ijerarhine, kut amuižes Maurjiden imperijas (5 mln km²). No kul'turan kanonad jäiba Guptan imperijan aigaspäi indijalaižiden rahvahaližes literaturas, kuvadamižčomamahtos, arhitekturas, filosofijas.

Valdkundan kaiken olendan aigan kulutihe znamasižid varoid alištamha separatizman vezoid. Čandragupta II-maharadžan jäl'gnikad vediba sodoid pohjoižes uzid kalaidajid vaste — eftalitoid (vauktad hunnad). Tegend oli jüged Gupta-dinastijan ezitajiden ičekeskeižiden ridoiden tagut. Guptoiden territorii poleni severzihe-se kerdoihe 6. voz'sadan keskele, nügüdläižen Indijan kaik pohjoine oli okkupiruidud eftalitoil.

Gupta-dinastijan carid vajehta

  • Šri-Gupta (240−280)
  • Ghatotkačagupta (300−320, Šri-Guptan poig, ezmäine maharadž-arvonke)
  • Čandragupta I (320−350)
  • Samudragupta (350−376)
  • Čandragupta II (376−415)
  • Kumaragupta I (415−455)
  • Skandagupta (455−470)
  • Kumaragupta II (470−475)
  • Budhagupta (475−500)
  • Vainjagupta (500−515)
  • Narasimhagupta (515−530)
  • Kumaragupta III (530−540)
  • Višnugupta (540−550)

Homaičendad vajehta



  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.