Globus (latin.: globus «šur») om pen' Man model' koumes märičemižes. Toižiden planetoiden, niiden kaimdajiden i taivhaližen sferan globusad oma sätud mugažo.

1688-nden voden globus

Globus om planetan šurunvuiččusen kuvaduz, sättub samha ühthišt nägud kontinentiden i valdmeriden sijaduses, niiden naturaližes surudes, geografižiden kartoiden erineden. Sil-žo aigal järgeližen globusan masštab om hen i ei voi ozutada tahondoiden detalid. Notked metalline jonoštim om tarbhaine keskustoiden märičendan täht. Kalutadas erasid globusoid bemblenvuiččil jonoštimil.

Tähthaižiden (taivhaline) globus ozutab tähthiden sijadust kuvadamižes realižusen rindataden.

Istorii

vajehta

Ezmäižed globusad oliba tehtud Amuižes Grekanmas edel meiden erad. Man modelid oliba tetabad Päivnouzmman valdoičijoil. Kaikiš vanhemb kaičenus globus om tehtud vll 1493−1494 «Man jablok» (saks.: Erdapfel), sen pindal ei ole Amerikad i Antarktidad. Se globus om sätud saksalaižel Martin Behaim-geografal da navigatoral Nürnberg-lidnan nevondkundan ezipakitoitusen mödhe. Kuvadaškanzihe Amerikad globusal vspäi 1504. Toihe ezmäšt globusad Venämaha Sur' Petr-carin aigan.

Nügüd'aigažed globusad oma erazvuiččed suruden i toižendan mödhe. Ozutesikš, tehtihe digitališt globusad AÜV:oiš, ezmäine interaktivine (mul'titač) globus om sätud Saksanmas.

Homaičendad

vajehta



  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.