Vikipedii

Gauss Karl Fridrih

Tarbhaine lehtpol'
Anglijankel'ne tarbhaine lehtpol'

Johan Karl Fridrih Gauss (saks.: Johann Carl Friedrich Gauß [ˈkaɐ̯l ˈfʁiːdʁɪç ˈɡaʊs]; sünd. 30. sulaku 1777, Braunšveig-lidn, Pühä Rimalaine imperii, — kol. 23. uhoku 1855, Göttingen, Gannoveran kunigahuz, Germanijan Ühtištuz) oli saksalaine matematikantedomez', fizikan da mehanikan tedomez', astronom da geodezist.

Gauss Karl Fridrih
saks.: Carl Friedrich Gauß
Karl Fridrih Gaussan portret (danijalaine Hristian Al'breht Jensen-pirdai sädi voikuvad vl 1840)
Karl Fridrih Gaussan portret
(danijalaine Hristian Al'breht Jensen-pirdai sädi voikuvad vl 1840)
nimi sündundan jäl'ghe:

saks.: Johann Carl Friedrich Gauß

radmižen toižend:

matematikanmez', geofüüsik, astronoom, teaduskirjanik, fizikanmez', surveyor, õppejõud, statistik

sündundan dat:

30. sulaku 1777(1777-04-30)[1][2][3][4][5][6][7][8][9][10]

sündundan sijaduz:

Braunschweig[d], Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond[d], Saksa-Rooma riik[d][11][3][9]

valdkund:

Reini Liit[d]
 Hannoveri kuningriik[d][12][13]

kolendan dat:

23. uhoku 1855(1855-02-23)[1][2][3][4][5][6][7][8][9][10] (77 vot)

kolendan sijaduz:

Göttingen[d], Hannoveri kuningriik[d], Saksa Liit[d][11][3][14][15][16][9]

tat:

Gebhard Dietrich Gauss[d][17]

mam:

Dorthea Benze[d][17]

avtograf:

 Gauss Karl Fridrih VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Biografii

vajehta

Gaussan ded oli goll' manmez', tat radoi sadnikan, kivinikan i kanaliden kacujan. Karl Fridrih ozuti ičtaze lahjakahut lapsessai, mahtoi lugeda da kirjutada koumevoččes igäs. Martin Bartel's-opendai (möhemba openzi Nikolai Lobačevskijad-ki) abuti sada stipendijad Braunšveigan gercogaspäi, muga nor' Gauss openui «Collegium Carolinum»-aluzkundas (Braunšveig) täuzin vll 1792−1795.

Nor' tedomez' navedi latinan kel't, lugi Anglijan i Francijan literaturan ezipurtkid, no valiči matematikantedomehen kar'jerad. Jätksi opendamišt Göttingenan universitetas vll 1795−1798. Pördui Braunšveigha i eli siš vhesai 1807. Radoi Braunšveigan universitetan privat-docental, sijaline gercog abuteli rahoil ičeze surmhasai vl 1806. Kändihe Piterin Tedoakademijan ühtnijaks-korrespondentaks vl 1801.

Tedoradmine

vajehta

Gauss tegi ezmäižid avaidusid luguiden teorijas opeten kolledžas völ. Vspäi 1796 vedi ičeze avaidusiden lühendusid aigkirjas, mainiti siš vaiše hänen mel'he satusid. Päti amušt problemad oiktoiden äisaumnikoiden sauvondas cirkulin da jonoštimen abul. Tegi zmnamasižid avaidusid matematikan kaikiš agjoiš ičeze elon aigan.

Vspäi 1801 tedomez' oli otnus astronomijha-ki, lugi taivhaližiden hibjoiden orbitoid. Vl 1820 sädi uzid lugumetodoid tehmaha geodezižid kartoid, vl 1821 zavodi sidodud sihe pindoiden teorijan i pani differencialižen geometrijan alust. Vl 1833 tegi melel elektrine telegraf i sauvoi sen radajad modelid ühtes Veberanke. Vll 1839 i 1840 publikoiči tedoradoid elektrostatikas i optižiš kuviš.

Kanz

vajehta

Karl Fridrih Gauss oli nainu kaks' kerdad. Johanna Ostgof oli ezmäine ak (1805−1809), sünduti koume last, jäihe elegiš kaks' — Jozef-poig i Minna-tütär. Akan surman jäl'ghe nai kahtenden kerdan, oti Johannan Vil'hel'mina «Minna» Val'dek-podruškad akaks, i vodele 1817 lapsiden lugu kazvoi videhesai, Judžin, Vil'hel'm i Tereza sünduiba.

Vl 1831 koli kahtenz' ak, i Gauss oli otnus tedoradho täuzin. Gaussan mam vhesai 1839 i norembaine Tereza-tütär ohjastiba kodiižandusel. Judžin i Vil'hel'm sirdiba AÜV:oihe, kändihe hüvikš biznesmenoikš.

Mušt

vajehta

Oma nimitadud Gaussan muštoks: fundamentaline astronomine Gaussan konstant, Antarktidan Gaussberg-vulkan, Kudmaižen krater i pen' planet № 1001 (Gaussia).

Matematikan tärtused Gaussan nimed: koveruz, kogonaižiden luguiden rivi, gipergeometrine funkcii, severz'-se metodad i teoremad, normaline statistine järgenduz, kuvand, tunduz, Gaussan — Krügeran proekcii, oiged pird, «juraižim».

Homaičendad

vajehta
  1. ↑ 1,0 1,1 Deutsche Nationalbibliothek Record #104234644 // Integrated Authority File — 2012—2016.
  2. ↑ 2,0 2,1 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 verschiedene Autoren Allgemeine Deutsche Biographie / Hrsg.: Historische Commission bei der königl. Akademie der Wissenschaften — L: Duncker & Humblot, 1875.
  4. ↑ 4,0 4,1 MacTutor History of Mathematics archive — 1994.
  5. ↑ 5,0 5,1 RKDartists
  6. ↑ 6,0 6,1 Find a Grave — 1996.
  7. ↑ 7,0 7,1 Brockhaus Enzyklopädie
  8. ↑ 8,0 8,1 Gran Enciclopèdia Catalana — Grup Enciclopèdia, 1968.
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 9,3 www.accademiadellescienze.it
  10. ↑ 10,0 10,1 Proleksis enciklopedija, Opća i nacionalna enciklopedija — 2009.
  11. ↑ 11,0 11,1 Гаусс Карл Фридрих // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохорова — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1971. — Т. 6 : Газлифт — Гоголево. — С. 144–145.
  12. ↑ http://www.maa.org/publications/maa-reviews/50th-imo-50-years-of-international-mathematical-olympiads
  13. ↑ http://link.springer.com/content/pdf/10.1007%2F978-3-642-14565-0_3.pdf
  14. ↑ http://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/00207160.2012.689826
  15. ↑ http://www.tandfonline.com/doi/pdf/10.1080/00207160.2012.689826
  16. ↑ http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/2014JA019973/full
  17. ↑ 17,0 17,1 Pas L. v. Genealogics — 2003.
Om sadud "https://vep.wikipedia.org/w/index.php?title=Gauss_Karl_Fridrih&oldid=144652"