Avaita pämenü

Johan Karl Fridrih Gauss (saks.: Johann Carl Friedrich Gauß [ˈkaɐ̯l ˈfʁiːdʁɪç ˈɡaʊs]; sünd. 30. sulaku 1777, Braunšveig-lidn, Pühä Rimalaine imperii, — kol. 23. uhoku 1855, Göttingen, Gannoveran kunigahuz, Germanijan Ühtištuz) oli saksalaine matematikantedomez', fizikan da mehanikan tedomez', astronom da geodezist.

Gauss Karl Fridrih
saks.: Carl Friedrich Gauß
Karl Fridrih Gaussan portret, danijalaine Hristian Al'breht Jensen-pirdai sädi voikuvad vl 1840
Karl Fridrih Gaussan portret,
danijalaine Hristian Al'breht Jensen-pirdai sädi voikuvad vl 1840
nimi sündundan jäl'ghe:

saks.: ..

radmižen toižend:

matemaatik, geofüüsik, astronoom, Teaduskirjanik, füüsik, geodesist, ülikooli õppejõud, statistik

sündundan dat:

30. sulaku 1777(1777-04-30)[1][2][3][4][5][6][7]

sündundan sijaduz:

Braunschweig[d], Saksa-Rooma riik[d][8][3]

valdkund:

Reini Liit[d]
War ensign of the German Empire Navy 1848-1852.svg Saksa Liit[d]
Flag of Hanover 1837-1866.svg Hannoveri kuningriik[d][9][10]

kolendan dat:

23. uhoku 1855(1855-02-23)[1][2][3][4][5][6][7] (77 vot)

kolendan sijaduz:

Göttingen[d], Hannoveri kuningriik[d], Saksa Liit[d][8][3][11][12][13]

avtograf:

Carl Friedrich Gauß signature.svg

Commons-logo.svg Gauss Karl Fridrih VikiAitas

BiografiiRedaktiruida

Gaussan ded oli goll' manmez', tat radoi sadnikan, kivinikan i kanaliden kacujan. Karl Fridrih ozuti ičtaze lahjakahut lapsessai, mahtoi lugeda da kirjutada koumevoččes igäs. Martin Bartel's-opendai (möhemba openzi Nikolai Lobačevskijad-ki) abuti sada stipendijad Braunšveigan gercogaspäi, muga nor' Gauss openui «Collegium Carolinum»-aluzkundas (Braunšveig) täuzin vll 1792−1795.

Nor' tedomez' navedi latinan kel't, lugi Anglijan i Francijan literaturan ezipurtkid, no valiči matematikantedomehen kar'jerad. Jätksi opendamišt Göttingenan universitetas vll 1795−1798. Pördui Braunšveigha i eli siš vhesai 1807. Radoi Braunšveigan universitetan privat-docental, sijaline gercog abuteli rahoil ičeze surmhasai vl 1806. Kändihe Piterin Tedoakademijan ühtnijaks-korrespondentaks vl 1801.

TedoradmineRedaktiruida

Gauss tegi ezmäižid avaidusid luguiden teorijas opeten kolledžas völ. Vspäi 1796 vedi ičeze avaidusiden lühendusid aigkirjas, mainiti siš vaiše hänen mel'he satusid. Päti amušt problemad oiktoiden äisaumnikoiden sauvondas cirkulin da jonoštimen abul. Tegi zmnamasižid avaidusid matematikan kaikiš agjoiš ičeze elon aigan.

Vspäi 1801 tedomez' oli otnus astronomijha-ki, lugi taivhaližiden hibjoiden orbitoid. Vl 1820 sädi uzid lugumetodoid tehmaha geodezižid kartoid, vl 1821 zavodi sidodud sihe pindoiden teorijan i pani differencialižen geometrijan alust. Vl 1833 tegi melel elektrine telegraf i sauvoi sen radajad modelid ühtes Veberanke. Vll 1839 i 1840 publikoiči tedoradoid elektrostatikas i optižiš kuviš.

KanzRedaktiruida

Karl Fridrih Gauss oli nainu kaks' kerdad. Johanna Ostgof oli ezmäine ak (1805−1809), sünduti koume last, jäihe elegiš kaks' — Jozef-poig i Minna-tütär. Akan surman jäl'ghe nai kahtenden kerdan, oti Johannan Vil'hel'mina «Minna» Val'dek-podruškad akaks, i vodele 1817 lapsiden lugu kazvoi videhesai, Judžin, Vil'hel'm i Tereza sünduiba.

Vl 1831 koli kahtenz' ak, i Gauss oli otnus tedoradho täuzin. Gaussan mam vhesai 1839 i norembaine Tereza-tütär ohjastiba kodiižandusel. Judžin i Vil'hel'm sirdiba AÜV:oihe, kändihe hüvikš biznesmenoikš.

MuštRedaktiruida

Oma nimitadud Gaussan muštoks: fundamentaline astronomine Gaussan konstant, Antarktidan Gaussberg-vulkan, Kudmaižen krater i pen' planet № 1001 (Gaussia).

Matematikan tärtused Gaussan nimed: koveruz, kogonaižiden luguiden rivi, gipergeometrine funkcii, severz'-se metodad i teoremad, normaline statistine järgenduz, kuvand, tunduz, Gaussan — Krügeran proekcii, oiged pird, «juraižim».

HomaičendadRedaktiruida

  1. 1,0 1,1 Saksamaa Rahvusraamatukogu, Berliini Riigiraamatukogu, Bavarian State Library et al. Record #104234644 // Integrated Authority File — 2012—2016.
  2. 2,0 2,1 BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых дадзеных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq data platforma, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы — 2011.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 verschiedene Autoren Allgemeine Deutsche Biographie / Hrsg.: Historische Commission bei der königl. Akademie der Wissenschaften — 1875.
  4. 4,0 4,1 MacTutor History of Mathematics archive
  5. 5,0 5,1 RKDartists
  6. 6,0 6,1 Find A Grave — 1995. — ed. size: 165000000
  7. 7,0 7,1 Brockhaus Enzyklopädie
  8. 8,0 8,1 Гаусс Карл Фридрих // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохоров — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1971. — Т. 6 : Газлифт — Гоголево. — С. 144–145.
  9. http://www.maa.org/publications/maa-reviews/50th-imo-50-years-of-international-mathematical-olympiads
  10. http://link.springer.com/content/pdf/10.1007%2F978-3-642-14565-0_3.pdf
  11. http://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/00207160.2012.689826
  12. http://www.tandfonline.com/doi/pdf/10.1080/00207160.2012.689826
  13. http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/2014JA019973/full