Statistik (latin.: status-sanaspäi «azjoiden olend») om massižiden andmusiden analizan i rindatusen tedo. Se ümbrikirjutab kvantitativižiden i kvalitatativižiden andmusiden keradust, märičendad, monitoringad. Massižiden kundaližiden nägusiden luguform (kvantitativine pol') tedoidase.

Gistogramm standartižen normaližen järgendusen rindataden

Statistikanradnikad oma otnus statistikha.

Saksalaine Gotfrid Ahenvall'-tedomez' toi «statistik»-terminad tedoho vl 1746. Hän tariči vajehtada sil «valdkundantedo»-kursan nimed Germanijan universitetoiš, muga statistikan šingotez zavodihe erigoittud tedoks i openduzdisciplinaks. Vedaškanzihe statistišt lugemišt äjan aigemba, oz., tegihe rahvahanlugemižid Amuižen Kitain territorijal, vedihe rahvahanikoiden ičezkaluišton lugemišt Amuižes Rimas, vaumitihe valdkundoiden sodapotencialiden rindatust.

Statistik kogoneb materialoid massižil statistižil kaclendoil i mülütab erinijad metodologijad niiden tedoidusiden täht. Statistižiden andmusiden analizan metodad oma: gruppiruindan, keskmäižiden suruziden, indeksmetod, balansmetod, grafižiden kuviden, klastermetod, diskriminantine, faktorine i komponentine analizad, optimizacii.

Gruppiruindan toižendad

vajehta

Pidab jagada ühtmut gruppikš tedoidamha sidä rindatusen kal't. Gruppile pidab olda gomogenižikš erasel polel, voib ezitada gomogenižust parametraks i antta sen vajehtusen intervalid. Märitas mugomiden gruppiden tarbhašt lugud Stördžesan formulan mödhe:

 ,

siš k om intervaliden (gruppiden) lugu, n — kaclendoiden ezimeletadud lugu.

Tipižed gruppad oma gomogenižed südäimes maksimaližikš i erazvuiččed irdpolespäi kut voib.

Koume gruppiruindan toižendad:

  • analitine gruppiruind laskeb löuta sidoid gruppiden keskes;
  • tipologine — tedoitud ühtmuden jagand gomogenižikš gruppikš;
  • strukturižen gruppiruindan aigan gomogenine ühtmuz jagase gruppikš märitud tundusen mödhe.

Sen ližaks, gruppiruind voib olda eziaugine (primarine) i sekundarine. Eziauguine gruppiruind tulese statistižes kaclendaspäi. Sekundarine gruppiruind tegese eziauguižen alusel.

Homaičendad

vajehta


  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.