Galaktik (amuižgrek.: γᾰλαξίας [ɣa.laˈksi.as] «Maidte» amuižgrek.: γάλα, γάλακτος-sanoišpäi gala, galaktos «maid») om astronomine objekt, sidodud gravitacijal sistem, mülütab tähthid, tähthiden kogodusid, tähthidenkeskešt gazad da pölüd, pimedad materijad, planetoid. Kaik ned objektad punodas massoiden ühthižes keskuses ümbri.

Galaktikoiden toižendad Habblan klassifikacijan sheman mödhe: E znamoičeb elliptišt galaktikad, S — spirališt; SB om spiraline galaktik baranke.

Päiči Meiden galaktikad, kaik galaktikad oma lujas edahan meišpäi. Märitas keskust lähembaižihesai megaparsekoil, edahaižihesai rusttan sirdandan (z) ühtnikoil. Vl 2022 kaikiš edahaižemb löutud galaktik om CEERS-93316 (z = 16,7). Vaiše nell' galaktikad voib nähta Man öližel taivhal: M33-galaktik Koumesaumnikan tähthištos i Andromedan galaktik Pohjoižes mapoliškos, Sur' i Pen' Magellanan pil'ved (meiden galaktikan kaimdajad) Suvižes mapoliškos.

Tedoidused

vajehta

Galaktikoiden ühthine lugu Kaikusen nägujas palas om tedmatoi tarkoikti tähäsai. 1990-nzil vozil arvoidihe sidä lugud «Habbl»-teleskopan andmusiden mödhe i lugetihe, miše kaik om läz 100 milliardad galaktikoid. Vl 2016 kactihe lugud tošti i ližatihe kahthe trillionhasai. Vn 2021 sadud New Horizons-apparatal uziden andmusiden mödhe penetihe galaktikoiden lugud, i nügüd' se om severz'-se sadad milliardoid.

Saihe vaiše läz 30 galaktikoiden nägud erigoittud tähthidenke 1990-nzile vozile, kaik Sijaližed gruppaspäi. Galaktikoiden lugu korktanke tarkoiktusenke ližadui lujas kosmižen «Habbl»-teleskopan i kümnemetrižiden kuivmateleskopoiden töhöpästandan jäl'ghe.

Ümbrikirjutand

vajehta

Galaktikoiden erazvuiččend om luja. Toižendad forman mödhe: sferanvuiččed elliptižed, diskanvuiččed spiraližed, galaktikad baranke, linzanvuiččed, liliputal'žed, väranke formanke da toižed.

Mass vajehtase 0,5 ⋅106 Päiväižen massaspäi liliputal'žil galaktikoil (oz., Segue 2) i 2,5⋅1015 Päiväižen masshasai ülägigantižil galaktikoil (kut IC 1101). Sen rindataden, meiden Maidte-galaktikan mass om 2⋅1011 Päiväižen massad.

Galaktikoiden diametr oleleb 5..250 kiloparsekad (vai 16..800 tuhad vauktuzvozid), oz., Maidten diametr om läz 30 kiloparsekad vai 100 tuhad vauktuzvozid. Kaikiš suremban tetaban (vl 2021) IC 1101-galaktikan diametr om enamba mi 600 kiloparsekad.

Homaičendad

vajehta