Dvoržak Antonin

Antonin Dvoržak (čeh.: Antonín Leopold Dvořák; sünd. 8. sügüz'ku 1841, Nelahozeves-külä läz Pragad, Avstrijan imperii — kol. 1. semendku 1904, Prag, Avstrii da Mad'jaranma) oli sur' čehalaine muzikankirjutai da dirižor, romantizman ezitai. Hän kävuti Čehijan rahvahanmuzikan motivid da elementoid ičeze sädusiš.

Dvoržak Antonin
Antonin Dvoržak vl 1882
Antonin Dvoržak vl 1882
nimi sündundan jäl'ghe:

čeh.: Antonín Leopold Dvořák

radmižen toižend:

klassikalise muusika helilooja, organist, professor, pedagoogikateadlane, dirigent, muusikateadlane, viiuldaja, vioolamängija, muzikankirjutai, opendai

sündundan dat:

8. sügüz'ku 1841(1841-09-08)[1][2][3][4][5][6][7][8][9][10][11][12][13][14][15]

sündundan sijaduz:

Obec Nelahozeves[d], Austria keisririik[d], Tšehhi kuningriik[d][16][8][17][12][18][13]

valdkund:

Flag of Hungary (1896-1915; angels; 3-2 aspect ratio).svg Austria-Ungari[d]
Royal banner of the Kingdom of Bohemia.svg Tšehhi kuningriik[d]

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

kolendan sijaduz:

Prag, Austria-Ungari[d][20][8][12][13][14][15]

tat:

František Dvořák[d]

mam:

Anna Dvořáková[d]

avtograf:

Antonin dvorak signature.svg

Commons-logo.svg Dvoržak Antonin VikiAitas

Antonin Dvoržak oli kirjutanu 9 simfonijad, 11 operad, simfonižid poemid, vokališt- da kamermuzikad. Populärižed oma hänen simfonii e-moll op. 95 «Udes Mail'maspäi» (1895), koncert violončelile, mugažo «Slavižed kargud».

BiografiiRedigeeri

Tuleban aigan muzikankirjutai oli sündnu Nelagozeves-külähä ezmäižeks kahesas lapsespäi, eli siš elon tobjad palad, openui külän muzikškolas kuz'voččes igäspäi. Antoninan František-tat pidi traktirad i vändi citral professionaližikš, ka kazvatajad näguiba poigan muziklahjakahut i oigenziba händast openuda aigašti. Vll 1854−1857 priha openui muzikteorijad i vändod organal, fortepjanol i violal lähižes Zlonices, sid' oli Pragan organanvändajiden školas vhesai 1858. 1860-nzil vozil Dvoržak radnikoiči violanvändajaks Čehijan provizižes teatras. Vl 1871 läksi orkestraspäi kirjutamha muzikad da samha finansišt ripmatomut. Muzikankirjutajan lahjakahuz sai avarod tundištust nenil vozil teravas.

Antonin i Anna Dvoržakova (1854−1931) vändiba sajad vl 1873, hö oliba naimiželos 31 vot. Kaik ühesa last sünduihe, heišpäi kuz' kändiba täuz'kaznuzikš.

HomaičendadRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  2. 2,0 2,1 Encyclopædia Britannica
  3. 3,0 3,1 SNAC — 2010.
  4. 4,0 4,1 Internet Broadway Database — 2000.
  5. 5,0 5,1 International Music Score Library Project — 2006.
  6. 6,0 6,1 filmportal.de — 2005.
  7. 7,0 7,1 Brockhaus Enzyklopädie
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 Czech National Authority Database
  9. 9,0 9,1 Český hudební slovník osob a institucí
  10. 10,0 10,1 Gran Enciclopèdia CatalanaGrup Enciclopèdia Catalana, 1968.
  11. Berliini Kunstide Akadeemia — 1696.
  12. 12,0 12,1 12,2 Archivio Storico Ricordi — 1808.
  13. 13,0 13,1 13,2 The Fine Art Archive — 2003.
  14. 14,0 14,1 Česká divadelní encyklopedie
  15. 15,0 15,1 Česká divadelní encyklopedie
  16. Saksamaa Rahvusraamatukogu, Berliini Riigiraamatukogu, Bavarian State Library et al. Record #11852836X // Integrated Authority File — 2012—2016.
  17. Studenti pražských univerzit 1882–1945
  18. Studenti pražských univerzit 1882–1945
  19. Proleksis enciklopedija — 2009.
  20. Бэлза И. Ф. Дворжак Антонин // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохорова — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1972. — Т. 7 : Гоголь — Дебит. — С. 594.


  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.