De Moin (angl.: Des Moines [dəˈmɔɪn]) om lidn AÜV:oiden keskuzpalan pohjoižes. Se om Aiov-štatan pälidn i kaikiš suremb lidn, Polk-ümbrikon administrativine keskuz mugažo.

De Moin
Des Moines
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
Eläjiden lugu (2020) 214,133 ristitud
Pind 234,92 km²
De Moin Des Moines
Pämez' Frenk Kouni
(viluku 2004—,
Frank Cownie)
Telefonkod +1−515
Aigvö tal'vel UTC−6,
kezal UTC−5

Istorii

vajehta

Eländpunktan aluz om pandud vl 1843 kut Fort De Moin-lidnuz kontroliruimha sijaližid sauk- i meskuaki-indejalaižid. Nimitihe jogen mödhe, sen nimi znamoičeb «manahad» francijan kelel (Des Moines [demwan]). Lidnuz oli oficialižeks vhesai 1846, konz sirtihe indejalaižid toižhe štatha[1]. Lidnan šingotez jätksi, i se sai siti-statusad vn 1851 22. sügüz'kud. Vl 1857 lühetihe lidnan nimed da kätihe nügüdläižeks, i panihe štatan pälidnaks vajehtamha Aiov-lidnad.

De Moin šingotase valdkundan varmituzstatjoiden kompanijoil i finansižil holitišil (Wells Fargo-kompanijan alajaguz 13,5 tuhanke radnikoid, Principal Financial Group-kompanijan päfater, Nationwide Mutual Insurance Company), tervhudenkaičendal (UnityPoint Health, MercyOne), maižanduzholitišiden suriden kompanijoiden palakundoil (mašinoiden John Deere, heretusiden da semniden Corteva). Kompjuterkompanijoiden datakeskused oma saudud lidnan ümbrištos.

Geografijan andmused

vajehta
 
Lidnan sijaduz Polk-ümbrikos i Aiov-štatas (2007)

Lidn sijadase štatan keskuzpalan suves. Ühthine pind om 234,92 km², sidä kesken kuivma 228,38 km², vezi otab 6,54 nellikkilometrad.

Klimat om ven kontinentaline neps, päivoikaz kezal. Voden keskmäine lämuz om +10,5 C°, kezakun-elokun +22,3..+24,4 C°, tal'vkun-uhokun −2,4..−5,4 C°. Ekstremumad oma −34 C° (viluku) i +43 C° (heinku, eloku). Kezaaigan minimum om +3 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +26 C° (uhoku). Ei olele haloid kezakus-elokus. Paneb sadegid 928 mm vodes, enamba semendkus-kezakus (133..134 mm kus), vähemba tal'vkus-uhokus (27..40 mm kus). Paneb lunt 93 sm tal'ves. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 63..75 % röunoiš voden aigan.

Eläjad

vajehta

Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 203 433 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 208 982 eläjad vl 1960 i om nügüd'. Kaik 890 tuhad eläjid om ezilidnoidenke (2020).

Augotižlibundan mödhe (lidnan eläjad vaiše, 2020): evropalaižed — 61,0 % (ispanijalaižidenke 64,5 %), latinoamerikalaižed i ispanijalaižed — 15,6 %, afroamerikalaižed — 11,7 %, azijalaižed — 6,8 %, indejalaižed — 0,7 %, tün'valdmerimalaižed — 0,1 %, segoitadud augotižlibundanke — 6,6 %.

Transport

vajehta

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Om saudud äi erigoittud tehuzid jaugnikoiden täht päličmänendsildoidenke, niiden läz kut kilometrad oma kaitud ümbrišton valatoitusespäi.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline De Moin-lendimport[2] (DSM / KDSM, 3,1 mln passažiroid vl 2023) sijadase kahesas kilometras suvipäivlaskmha lidnan azjaližes keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid AÜV:oiden kaikihe surihe lidnoihe.

Homaičendad

vajehta
  1. Schoen, Christopher M.; W.E. Whittaker, K.E.M. Gourley (2009). «Fort Des Moines No. 2, 1843−1846». // William E. Whittaker. Frontier Forts of Iowa: Indians, Traders, and Soldiers, 1682−1862 (Aiovan röunlidnused: indejalaižed, torgovanad i sodamehed). Iowa City: University of Iowa Press, 2009. — Lpp. 161−177. (angl.)
  2. Rahvahidenkeskeižen De Moin-lendimportan sait (desmoinesinternationalairport.com). (angl.)

Irdkosketused

vajehta